eriti Eesti rannikualadel. Muutused toimusid ka matmisviisis -- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud
Erandina esineb ka laevakujulisi kivikalmeid. Rajati esimesed maakasutussüsteemid, mille jäänuseid - põllupeenrad ja -kivihunnikud on säilinud tänaseni. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkoplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapuugivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots
Valdav osa leiuainesest pärineb kindlustatud asulatest, millest põhjalikumalt on arheoloogiliselt uuritud Asvat ja Ridalat Saaremaal ning Irut Põhja-Eestis. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja
Seal Karim Shahiri kultuur. Iseloomulik sesonaalne 54 nomaadlus, tegu sesonaalse avaasulaga. Elati ümmargustes kuplilaadsetes majades. Maasse kaevatud suured säilituslohud viitavad põllunduslikule tegevusele ja rohkem paiksele eluviisile. Nii kütiti kui ka karjatati loomi. On leitud primitiivseid veskid, ei teata, kas jahvatatavad viljad pärinesid metsikutelt või juba kodustatud taimedelt. Samuti kasuti seal suhteliselt suuri jahvekive. Leiti arvukalt noorte lammaste luid. Kaks võimalikku selgitust. 1. neid ei olnud tapetud jahil, vaid viidud asulasse, kus neid kasvatati; 2. inimesed olid nt tarastanud nende looduslikud karjamaad ja võisid ise otsustada, mis vanuses neid tapsid. Leiumaterjali hulgas arvukalt helmeid. Obsidiaan, mida saadi Anatooliast Vani järve äärest. Siinsesse asulasse jõudis see ilmselt kaubandusega. Ümmargune suure hoone põhi, kus ilmselt toimusid mingisugused religioossed ja
annaabi.ee 
