üleminekul temperatuurilt t1mr = 20 0C temperatuurile t2mr = 40 0C. ( Ülesande algandmed vastavad Ülesandele nr.1) Masinaruumi temperatuuri tõusul tuleb arvestada: 1. Kui õhutemperatuur enne turbokompressorit (s.o. masinaruumis) tõuseb arvestuslikust kõrgemale, siis õhutemperatuuri iga 3 tõusukraadi vähendab mootori võimsust ligi 1%. Olenevalt mootori tüübist võib see näitaja olla erinev. 2. Õhutemperatuur kompressorist ressiivrisse sisenemisel oleneb õhu jahutusest, s.o. merevee temperatuurist, millega õhku jahutatakse, ja masinaruumi temperatuurist, mis troopikalaiustel võib olla 35...40 0C. 3. Reeglina hoitakse õhutemperatuur pärast õhujahutit 8...10 0C kõrgem jahutusvee temperatuurist. 4. Madala õhutemperatuuri korral on oht, et õhuniiskus hakkab intensiivselt kondenseeruma. Lahendus Turbokompressori tööks vajalik võimsus leitakse kompressori võimsuse valemi järgi: k kk-1 G Nk = RT0 ( k - 1) k ·
külge. Kepsusäär on alati ümara ristlõikega ja seest õõnes, ning seda õõnsust kasutatakse õlikanalina. Kepsu ülemine pea koosneb ülemisest ja alumisest poolest ja ristpea liugadest. Liuad valmistatakse nii paksu, kui ka õhukese seinalised ja kaetud babiit B – 89 SPM KOLVI JAHUTUS Kolvipeast soojus juhitakse kolvirõngaste kaudu hülsi seintele ja sealt jahutus vedeliku abil mootorist välia. Kuid suurte kolvi läbimõõtude korral sellisest jahutusest ei piisa ja on vaja teostada kolvide täiendav jahutus. 2 – tak. SPM silindri ø > 250 mm ja 4 – tak. silindri ø > 350 mm vajavad juba täiendavat kolvi jahutust. Jahutamiseks kasutatakse kas õli või vett. Veega jahutamisel eelised: vesi on hea voolavusega ja seetõttu turbolentne soojusülekanne on tunduvalt parem kui seda on õlil vee soojusjuhtivus on 2,5 x parem kui õlil Veega jahutamise puudused: oht sattuda õlisse
- Elektri ja soojuse koos tootmiseks mis annab kokkuhoiu kütuse kulult. - Parem võimalus pidevalt tehnoloogiat uuendada. - Paljuski seotud välisuõhu temp-ga. Joonis 41c lk 9a Soojuseks kasutatakse mootori soojusvett. Maagaas suunatakse mootorisse ja katlasse kui vaja. Elekter oma tarbeks ja osa müüakse. Jahe vesi läbib soojus vahetid ja kuuma vesi läbi katla kui vaja kui ei siis otse tagasi. Mootori jahutusest 95 kraadine vesi. Hoonete soojustarve ehk soojus vajadus ja selle kujunemine. Hoone soojus vajadus kujuneb siis põhiliselt: hoone piirete soojus kadudest, ventilatsioonist ja tarbe vee soendamisest. See moodustab kõik sooja vajaduse. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestatavad hoone soojus vajadust mõjutavad tegurid on: · nt sise ja välis õhu temp. · Hoone kuju ja orjentatsioon ilmakaarte suhtes. · Seinte ja akende hulk
koroneeriv elektrood; 3 ioonväli seadmed ja elektroodide raputid; 3 või koroona sektorlukud Joonis 10.91. Elektrifilter Suitsugaasi veeauru sisaldus pakub huvi eelkõige seetõttu, et see on utiliseerimata energia, mis vabaneb kondenseerimisel. Teoreetiliselt on vabanev kondensatsioonienergia võrdne vee aurustumissoojusega millele lisandub jahutusest saadav soojus. Jahutades suitsugaasi alla kastepunkti hakkab veeaur välja kondenseeruma. Mida madalamale suitsugaasi jahutatakse, seda suurem on väljakondenseerunud vee hulk ja saadav soojus. Suitsugaasi jahutamiseks kasutatakse küttesüsteemist tagastuvat vett (vt Joonis 10 .92). 115 w = 55% 110 w = 45% Efektiivsus, % 105
Kütuse (soojusvahetuse intensiivsus suureneb), mistõttu polütroobinäitaja kolvikäikudele, paigutatakse väljalasketorustikku katalüsaatorid jne. paiskamiseks hapnikurikastesse põlemiskambri osadesse on vajalikud hakkab suurenema ja tõuseb adiabaadinäitajast suuremaks. Kaasajal on keskkonna saastamise vähendamine mootorite õhu keerised. Kolvi ja põlemiskambri jahutusest ja materjalist oleneb Paisumiskõver langeb adiabaadikõverast allapoole. Mida madalam on konstruktsiooni täiustamise põhisuunaks. komprimeeritud õhu temperatuur , mille suurendamine lühendab rõhk paisumisprotsessi lõpus, seda rohkem energiat kasutatakse Arvestades eeltoodud tegureid ,võetakse soojusprotsessi arvestusel viivitusperioodi. kasuliku tööks.
annaabi.ee 
