Jutuke Vikerkaar peale vihmasadu T aaskord koitis hommik ja hallid pilvekamarad sõelusid taeva jahuseks. Mere kallasäärtel ringutav udu libises vaikselt üle suure kivi, mille peal kaks väikest olevust teineteisse klammerdunult viimaseid magusaid unenägusid nägid. Hoolimata külmast voogas kogu nende olekust rahuleitu õndsuse ja muretu lapselikkuse sära nad olid õnnelikud ja seda teadmata olid nad ise oma õnne sepistanud. Esimesena avas silmad tiivuline. Olles näinud kohe enda vastas ikka veel magavat Printsi,
marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on mõeldud ehk sigadele. Marjade puhul 2 tüüpi marju: Marjad tervelt söömiseks võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena. Mõned marjad ka nii,et alguses hea maitse aga aja pärast maitse muutub ebameeldivaks, et ei sööks põõsast tühjaks. Matseerumine Rakkude üksteisest lahkumine(valminud viljad muutuvad jahuseks- raku vakuool on hapu, raku kest aga magus) tekib maos ülehappelisus, ja läheb minema. Loeng 5 Metsataimed Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset. Ta on väheke mahedama maitsega, enamuses temalt marju ei saa, sest tegemist on kahekojalise tamega. Veel leiab metsast aedmaasikat- on aiast plehku pannud nagu ka kõrge maasikas
Kõige lihtsam on lasta viljadel läbi külmuda. Et pihlakad on suupärased ka lindudele, siis kaovad nad esimeste külmade tulekul kiiresti suleliste nokka. Teiseks võimaluseks on marjade leotamine külmas vees või ülekallamine keeva veega. Mõru maitse vastu aitab ka marjade keetmine nõrgalt soolases vees. Talulapsed küpsetasid vanasti pihlakakobaraid kas lõkketule kohal või ahjus seni, kuni kuumus lõi viljadesse praod. Küpsenud marjad kaotasid kibeda maitse, kuid muutusid jahuseks. Kaasajal hariliku pihlaka loodusannid eriline maiuspala ei ole, kuid mahla, siirupit, kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. Kuivatatud viljadest saab keeta ka teed. 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas. Sarapuu vili on sarapuupähkel (rahvasuus ka metspähkel). Sarapuu viljad on 24 (5) kaupa kobaras asuvad helerohelise lüdiga ümbritsetud pähklid, valmivad augustis-septembris.
loomade urgudesse, hülgavad nad aia. Looduslike puuliikide viljadest on vanarahva seas teistest enam olnud populaarsed hariliku pihlaka ja hariliku kadaka viljad ning sarapuu pähklid. Neid varuti talveks teinekord üsna märkimisväärsetes kogustes. Pihlaka vilju koguti tarjadena ja pandi katuse alla külma kätte seisma. Külmavõetud tarju toodi tuppa ja soojendati orgi otsas tule paistel. Külmutamine pakase käes ja seejärel kuumutamine võttis marjadelt kibeka maitse ja muutis nad jahuseks. Kadaka marju koguti sügisel, kui nad olid muutunud sinakasmustaks ja küpseks. Marju koguti näiteks Raplamaal järgmiselt. Korjama mindi sõelaga. Sõel pandi oksa alla ja koputati pulgaga oksa peale. Rohelised marjad jäid okstele, küpsed marjad kukkusid sõelale, okkad ja muu puru pudenes läbi sõela maha (Loorits, 1941). Saak kuivatati kodus ahju soojuses. Kadakamarjade söömist peeti taluperedes tihti peaaegu igapäevaseks kohustuseks
annaabi.ee 
