Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jahujad" - 5 õppematerjali

Marjapõõsaste kahjurid ja haigused
44
ppt

Marjapõõsaste kahjurid ja haigused

kahjustuskohta sõstra õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja ning põletage.  Seda võib teha kogu vegetatsiooniperioodi jooksul.  Kevadisel harvenduslõikusel lõigake välja kõik üle viie aasta vanad oksad.  Lisaks võib istandikku pritsida enne pungade puhkemist pritsida NeemAzal-iga Karusmarja-jahukaste – Sphaerotheca mors-uvae  Kahjustab lehti, marju, võrseid.  Tunnused: algul jahujad laigud sigimikul ja marjadel, hiljem muutub kirme tumedaks ja viltjaks ning selle peal leiduvad mustad peiteoslad.  Soodne soe (19...24°C) ja niiske ilm.  Kahjustuse tagajärjel marjade kvaliteet langeb, põõsaste juurdekasv lakkab.  Seen elab ületalve varisenud lehtedel ja taimejäänustel.  Levib kuumal ja kuival kasvuhooajal tihedas taimikus. Tõrje:  Kasutage haiguskindlaid sorte ja

Põllumajandus → Aiandus
17 allalaadimist
Väetamine ja keemilised elemendid taimes
50
pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi — mulda andmine, külvise töötlemine ja taimede pritsimine (juureväline väetamine). Mulda andmiseks sobivad madala kontsentratsiooniga mikroväetised (nt boormagneesium) ja ka mikroelementidega rikastatud kompleksväetised, mis on eriti efektiivsed paiklikult antuna. Külvise töötlemiseks (piserdamine, puuderdamine) sobivad kontsentreeritud mikroväetised. Külvise puuderdamiseks tuleb valida amorfsed (tolmjad ja jahujad) väetised, piserdamiseks ja niisutamiseks aga hästilahustuvad väetised nagu vasksulfaat, booraks, tsinksulfaat. Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsioonilise lahusega (100...300g CuSO4, H3BO3, ZnSO4 250...300 liitri vee kohta, see on 1ha norm). Pritsimine viiakse läbi taimede noores eas (nt teraviljade võrsumise või loomise faasis, kaheidulehelistel köögiviljadel 3...4 lehe faasis, kartulil mugulate moodustamise alguses jne).

Põllumajandus → Aiandus
25 allalaadimist
Botaanika eksami konspekt 2017
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

1) Autogaamia e isetolmlemine – õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õielt. Hernes, oder, nisu. Negatiivne nähtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg. geenidest. Sugulusabielu omad surevad välja, alles jäävad need, kes on puhtad. 2) Ksenogaamia e vöörtolmlemine – õietolm pärineb teiselt taimelt. Risttolmlemine. 2.1) tuultolmlemine e anemogaamia – suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad), tolmu paremaks vallapäästmiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, tamm) või paneb tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised), õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvald suured, puuduvad nektaariumid, õied lõhnatud, pole silmatorkavat õiskatet. 2.2) putuktolmlemine e entomogaamia – valdavalt katteseemnetaimed, silmatorkav ja eredavärviline

Botaanika → Aiandus
38 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

1) Autogaamia e. isetolmlemine ­ õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg.geenidest. sugulusabielu omad surevad ja alles jäävad need, kes puhtad. 2) Ksenogaamia e. vöörtolmlemine ­ õietolm pärineb teiselt taimelt. risttolmlemine 2.1) Tuultolmlemine e. anemogaamia ­ suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad), tolmu paremaks vallapäästmiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, tamm) või pane tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised), õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvalt suured, 41 puuduvad nektaariumid, õied on lõhnatud, pole silmatorkavat õiekatet. Liikuvad, pikad tolmukaniidid või pikal rippuval raal õied/õisikud. Nõges väga hea tuultolmleja

Keeled → inglise teaduskeel
51 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

1) Autogaamia e. isetolmlemine ­ õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg.geenidest. sugulusabielu omad surevad ja alles jäävad need, kes puhtad. 2) Ksenogaamia e. vöörtolmlemine ­ õietolm pärineb teiselt taimelt. risttolmlemine 2.1) Tuultolmlemine e. anemogaamia ­ suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad), tolmu paremaks vallapäästmiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, tamm) või pane tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised), õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvalt suured, puuduvad nektaariumid, õied on lõhnatud, pole silmatorkavat õiekatet. Liikuvad, pikad tolmukaniidid või pikal rippuval raal õied/õisikud. Nõges väga hea tuultolmleja kuigi eelpool olevaid tingimusi ei täida. 2.2)Putuktolmlemine e

Bioloogia → Botaanika
183 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun