sisepinged oleksid minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Austeniit säilib kõige lühemat aega temperatuuripiirkonnas 500… 600 oC ja hakkab lagunema juba mõne kümnendiku sekundi pärast. Sellest järeldub, et jahtumiskiirus peab karastamisel olema austeniidi lagunemist võimaldavast jahtumiskiirusest suurem. Temperatuuridel alla 500 oC austeniidi säilivus suureneb ja siin võib jahtumiskiirust vähendada, eelkõige martensiidi tekkepiirkonnas o (300...200 C) karastamisel tekkivate sisepingete vähendamiseks. Sisepinged põhjustavad detailide kõverdumist, kaardumist ja pragunemist. Seega on terase karastamise seisukohalt oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel temperatuuridel – 650…500 oC (austeniidi minimaalne säilivus) ja 300…200 o C (martensiidi tekkimise algus). Süsinikteraseid karastatakse vees
Süsinikterased karastatakse enamasti martensiidile, sest see on kõige kõvem. Martensiit tekib kriitilisest jahtumiskiirusest kiiremini jahutades martensiit jääb lagunemata. Vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt 650 500 kraadi piirkonnas. See on vee põhiline puudus karastamisel. Vee jahutuskiirus tagab martensiidi tekke, õli ja õhk mitte neis tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidi segud. Süsinik ei jõua polümorfsel muutusel eralduda, üleküllastunud tardlahus a-rauas ehk martensiit. Süsiniku üleküllus deformeerib kristallstruktuuri ja kuupvõre muutub tetragonaalvõreks. Tekivad sisepinged, mis teevad materjali kõvemaks ja hapramaks (ei saaks kasutada enamikus rakendustes)
võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kui seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Karastamise seisukohalt on oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel temperatuuridel 650-500oC (austeniidi minimaalne säilivus) ja 300-200oC (martensiidi tekkimise algus) Süsinikteraseid karastatakse vees. Vesi jahutab 300-200oC piirkonnas liiga intensiivselt, kuid vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt ainult piirkonnas 600-500 oC. Need on vee kui kasutatavama karastusvedeliku põhilised puudused. Vees karastamine tagab martensiidi tekke ning süsinikteraseid karastatakse kõige sagedamini martensiidile, mis kindlustab maksimaalse kõvaduse. Jahutuskeskkonnaks võivad veel olla NaCl 10%-line vesilahus 18oC ja mineraalõli 18oC. [2] Destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi.
minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Austeniit säilib kõige lühemat aega temperatuuripiirkonnas 500…600 oC ja hakkab lagunema juba mõne kümnendiku sekundi pärast. Sellest järeldub, et jahtumiskiirus peab karastamisel olema austeniidi lagunemist võimaldavast jahtumiskiirusest suurem. Temperatuuridel alla 500 oC austeniidi säilivus suureneb ja siin võib jahtumiskiirust vähendada, eelkõige martensiidi tekkepiirkonnas (300...200 oC) karastamisel tekkivate sisepingete vähendamiseks. Sisepinged põhjustavad detailide kõverdumist, kaardumist ja pragunemist. Karastamise ideaalne jahutuskõver on toodud joonisel 5.3. Seega on terase karastamise seisukohalt oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel temperatuuridel – 650…500 oC (austeniidi minimaalne säilivus) ja 300…200 oC (martensiidi tekkimise algus
(tsementiidi ja ferriidi segu) faasiga. 0,8% juures on terase struktuuriskeem kompaktne ja see sisaldab ainult perliiti, 1,6% juures on terase struktuuriskeemis perliidi vahel ka tsementiit (struktuuriosad näidatud joonisel 2). Kasutusalaselt on tegemist tööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalikud poolkarastus ehk kuumutus üle faasipiiri ning siis kiire jahutamine soolalahuses, vees või õlis. Kasutades kriitilist jahtumiskiirust saadakse martensiitstruktuur. Lisaks on võimalik ka madalnoolutus, kus kuumutatakse metalli allpool piiri üle ühe tunni ning siis lastakse tavalises õhus jahtuda. Temperatuur valitakse lähtuvalt soovitud kõvadusest/sitkusest. Tehes madalnoolutust muutub teras tugevamaks ja vastupidavamaks. 4. Tüüpiline termotöötlus antud terasele on poolkarastus + madalnoolutus. Lähtuvalt lõpptermotöötlusest on tegemist külmstantsiterasega, millest valmistatakse keeruka kujuga
C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4 9. Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamisel? Student Response A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus Student Response B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus
A. Ei mõjuta B. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4 9. Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamisel? Student Response Feedback A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response Feedback A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response Feedback A. Pindkarastamiseks loetakse ainult
Student Response A. Ei mõjuta B. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4 9. Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamisel? Student Response A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus Student Response B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A
põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 0/4 9. Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamise Student Response A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, ku vesi Score: 0/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11.
A. Ei mõjuta B. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4 9. Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamisel? Student Response A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus Student Response D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus?
d. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4 Küsimus 9 (4 points) Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamisel? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ei mõjuta b. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust c. Õli jahutab kiiremini kui vesi d. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 Küsimus 10 (4 points) Millised on terase karastusviisid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ühes keskkonnas karastus b. Katkendkarastus
Poorid võivad paikneda õmbluse teljel, õmbluse ristlõikes ja samuti kokkusulamisala lähedases ketina või üksikute rühmadena. Mõnikord on poore ka õmbluse pinnal. Nende suurus võib olla mõnest mikromeetrist kuni mõne millimeetrini. Keevisõmbluste poorsus on täiesti lubamatu survega või vaakumiga töötavais aparaatides ning vedelate ja gaasiliste ainete anumais. Poorsuse vähendamiseks on vaja suurendada keevitusvanni, aeglustada selle jahtumiskiirust ning luua sel moel tingimused gaaside täielikuks eraldumiseks. Räbupesad. Räbupesad on õmbluses kanalitena, mis ei välju õmbluse pinnale. Kanali laius on tavaliselt võrdne keevitatavate materjalide vahelise piluga, pikkus aga võrdne või kordne keevitusvanni pikkusega. Sellised räbupesad tekivad peamiselt räbustis keevitamisel, kui kahepoolse õmbluse esimest läbimit keevitatakse räbupadjal, harvemini õmbluse ühe poole keevitamisel servade täieliku läbisulatamisega
Poorid võivad paikneda õmbluse teljel, õmbluse ristlõikes ja samuti kokkusulamisala lähedases ketina või üksikute rühmadena. Mõnikord on poore ka õmbluse pinnal. Nende suurus võib olla mõnest mikromeetrist kuni mõne millimeetrini. Keevisõmbluste poorsus on täiesti lubamatu survega või vaakumiga töötavais aparaatides ning vedelate ja gaasiliste ainete anumais. Poorsuse vähendamiseks on vaja suurendada keevitusvanni, aeglustada selle jahtumiskiirust ning luua sel moel tingimused gaaside täielikuks eraldumiseks. Joon. 1 Räbupesad: Räbupesad on õmbluses kanalitena, mis ei välju õmbluse pinnale. Kanali laius on tavaliselt võrdne keevitatavate materjalide vahelise piluga, pikkus aga võrdne või kordne keevitusvanni pikkusega. Sellised räbupesad tekivad peamiselt räbustis keevitamisel, kui kahepoolse õmbluse esimest läbimit keevitatakse räbupadjal, harvemini õmbluse ühe poole keevitamisel servade täieliku läbisulatamisega
annaabi.ee 
