Vintide arv rauas 6/parempoolset Salve mahtuvus 35/50 padr. Padruni mass 11,7 g Kuuli mass 3,56 g Kirjutan ka relvast, millega tapeti Piusal talusse sissetunginud kaitsepolitsei ohvitser. Algselt kahtlustati, et tegu oli Kalasnikoviga (AK-47), kuid tegelikult oli tegu SKS'i kalasnikovi eelkäijaga. Vanematel meestel on neid ikka alles, kasutatakse ka jahirelvana. Kasutusel mõningal määral ka siiamaani, kuna Ian Hoggi raamatu ,,Jane's Guns recognition guide" andmetel on neid kokku toodetud ligikaudu 15 miljonit. Olemas on ka tänapäevasemad järelturu versioonid, millele monteeritakse peenemaid sihikuid ja suuremaid salvesid (30 padrunit ning isegi rohkem). SKS ( ) on 1944. Aastal Sergei Simonovi poolt loodud karabiin-tüüpi relv. Kasutati Venemaal, Hiinas, Vietnamis, Jugoslaavias , Ida- Saksamaal ja ka Põhja-Koreas
siis ei olnud laskekiirusel suurt rolli. Kindlasti oli ka rohkem ammumehi, sest seda oli palju lihtsam kasutama õppida. Vibud ja ammud olid sõjas kasutusel kuni tulirelvade kasutusele võtmiseni. Hiljem konkureeris amb algeliste tulirelvadega, kuna seda sai püssist tunduvalt kiiremini laadida Esimesed kindlamad teated tulirelvadest pärinevad 1320-ndatest aastatest. Praegugi kasutatakse paljudes kohtades maailmas ambu efektiivse ja vaikse jahirelvana varustatuna optilise- või lasersihikuga.Vibu kasutatakse aga peamiselt vibuspordis. Eestis on vibu ja ammu kasutamine jahtimisel keelatud. 2
tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Erinevalt neandertalllastest asustati ka tasandikupiirkondi ja koobaste kõrval elati mammutiluudest või puidust karkassiga ning loomanahkadega kaetud onnides. Järk-järgult täiustus kivitöötlemise tehnoloogia ning senisest enam hakati kasutama loomaluid ja -sarvi keerulisemate tööriistade valmistamiseks (n ahingud, harpuunid, luust õngekonksud jne). Uue jahirelvana võeti paleoliitikumi viimastel aastatuhandetel kasutusele vibu (Aafrikas u 60 tuh a tagasi; Euroopas u 9000 eKr) ning kodustati koer. Tollane peamine inimeste sotsiaalne üksus põhines sugulusel e sugukonnal. Sugukond koosnes võrdsel ühiskondlikul positsioonil olevatest lähisugulastest, kelle tööjaotus tulenes nende soost: mehed tegelesid valdavalt küttimise ja kalastamisega, naised korilusega. 2.3. Vaimse kultuuri areng:
Kammkeraamika kultuuride inimesed kasutasid kõiki juba varemgi tuntud tööriistu, kuid nüüd hakati neid märksa paremini töötlema. Sisse hakati tooma taas võõramaist heakvaliteedilist tulekivi. Laialdaselt levis ka merevaik. Kammkeraamika ajal tundsid inimesed juba vaske. Kammkeraamika kultuurides saavutas püügimajandus ajaloos kõrgeima arengutaseme. Jahiloomastik muutus mitmekesisemaks, peamised saakloomad põder, ürgveis, kobras, metssiga. Vibu osatähtsus jahirelvana suurenes. Ajapikku kujunes korilusest maaharimine. Karjakasvatusele kui majandusharule pani aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Liha vill lüpsmine. Oluliseks sai saagi säilitamine, mitte enam jagamine. Külad koosnesid 2-4 elamust. Kindlasti oli kogukondadel omad pealikud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUURID Nöörkeraamika kultuur ehk sõjakirveste kultuurid. Põhilisteks koduloomadeks: lammas, kits, siga, veis. Hakati kasvatama nisu, otra ja kaera.
annaabi.ee 
