Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Jahilubade arv sõltub sellest, milline Karu arvukus parasjagu on. Kirjandus: 1. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf 2. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/URSARC2.htm 3. http://www.hot.ee/metsloomad/page9.html
Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. Vasikaid võivad ohustada ka ilves, puuma ja ahm. Põder Eestis Hinnanguliselt elab Eestis praegu umbes 12 000 põtra. Põder ei ole Eestis looduskaitse all. Seega põdrajaht on lubatud. Jahihooaeg kestab 15. septembrist 15. detsembrini. Põhiliseks jahiviisiks on ajujaht, mida võib korraldada 1. oktoobrist. Enne oktoobrit on põdrale lubatud pidada ainult varitsus- ja hiilimisjahti. 2012. aastal kütiti Eestis 5126 põtra. Pilt 4. Põdravasikas Pilt 5. Põder lumes
Veeelanikest e. kaladest on esindatud 30 erinevat liiki. Kahepaikseid on kokku 11 liiki kellest kõik on looduskaitse all. Kahepaiksed jagunevad 2 liiki ja 4 sugukonda. Roomajatest on eesti metsades 2 liiki roomajaid. Roomajatest 2 liiki on madusid ja 5 liiki sisalikke. Kõige enam ohustab eesti metsade loomastikku inimtegevus. Selleks, et mitte loomaliike ohustada on mõned loomaliigid looduskaitese all. Loomade arvukuse hoidmiseks on ka jahinduses paika pandud jahihooaeg. Kalade arvukuse vähenemise põhjuseks võib lugeda ülepüüki. 6 Lisad Hallhunt Naarits Lendorav Ogalik 7 Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.bio.ee 8 9 10
leitud juhtumeid, kus põdrad on ,,paljaks söödud", selline põder talve üle ei ela). Samuti võib põder olla vaheperemeheks põistang-paelussile. Ohtlikumaks haiguseks peetakse põtradel suu- ja sõrataudi. Eksperimentaalselt suu- ja sõrataudi nakatatud põdravasika tervenemine kahe nädala jooksul viitab võimalusele, et heade elutingimuste korral võib selle haiguse levik asurkonnas jäära ka märkamata. Põder on hinnatud sarvede ja liha pärast. Jahihooaeg kestab 15. september - 15. detsember. Põhiliseks jahiviisiks on ajujaht, mida korraldatakse alates 1. oktoobrist, enne seda on lubatud varitsus- ja hiilimisjaht. 2012 a kütiti Eestis 5126 põtra. Vanasti öeldi: ,,Kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk." 1 jalahoop võib olla surmav, aga enne rünnakut liigutab põder kõrvu ja põtkib jalaga pinnast üles (kindel signaal, et tuleb jooksu panna, põder suure tõenäosusega jälitama ei hakka).
Trofeedeküttidele jahilubade väljastamine soodustas jahipidamist kaubanduslikul eesmärgil ning võimaldas jahimeestel paremini toime tulla, kuid loomade arvu kasv pidurdus. 1989. aastal seati sisse trofeedele eksporditollid ja load, millega üritati piirata jahiturismi. Aastatel 1988 2006 moodustas Trofeejaht" 63% - 99% projekti rahastamisest. Saadud summad kulusid enamasti projektis osalejate töötasudeks sh ka endiste jahimeeste ja praeguste ,,metsavalvurite" palgaks. Jahihooaeg kestis novembrist märtsini, mis langes kokku ka kitsede jooksuajaga november detsember. Sellest tulenevalt langesid sel ajal jahimeeste saagiks just täiskasvanud ja suurte sarvedega isasloomad, mis omakorda soodustas populatsiooni geneetilist mandumist. Alates 1985. aastast viiakse läbi ulukite loendusi, mille alusel väljastatakse ka järgnevaks hooajaks jahiload. Samal aastal palgati ka seitse endist jahimeest läbi viima uuringuid ja võitlema salaküttidega
vastanutest ja kolmandikul (31 %) vastajatest vahetevahel. Konfliktsituatsioone ei esine 7%-l ning vaid 2%-l esineb konfliktsituatsioone sageli (joonis 1). (Lump 2008) Joonis 1. Konfliktide esinemise sagedus jahindusorganisatsiooni liikmete ja maaomanike vahel. Allikas: Lump, H. 2008. Maaomanike seisukohad ulukite küttimise kohalt jagunevad kaheks: ühed ei luba oma maal üldse küttida ja teised nõuavad, et küttida tuleks rohkem, kuna ulukid põhjustavad neile majanduslikku kahju. Jahihooaeg põhjustab lahkarvamusi maaomanikega, kuna elumajade 25 läheduses küttivad jahimehed rikuvad elanike rahu. Eesti jahieeskirjad ei määratle, kui kaugel elamutest võib jahti pidada, on ainult öeldud, et ei tohi tulistada nähtavate hoonete suunas (Mahoni 2008). Soomlastel ei luba jahieeskirjad ilma maaomaniku loata pidada jahti lähemal kui 150 meetrit asustatud elamust. See tähendab seda, et kui maaomandil on suvila ja seal parajasti
annaabi.ee 
