et ilmastikuoludega hakkama saada. Kui aga toidumoon hakkas piirkonnast otsa lõppema, siis hakati rändama parematele jahimaadele. Kui nüüdseks juba täieõiguslikud inimesed siiamaani jõudsid ning leidsid, järjest külmemaks läheb, siis nad arvasid, et edasi pole mõtet tungida. Peale selle on siinsed jõed väga kalarikkad ja nälga neil siin kannatada ei tulnud, ei tule praegugi. Selleks ajaks oli juba välja kujunenud liik homo sapiens. Parimate jahialade ja jõgede lähedusse hakkasid tekkima asundused, mille suurus võis küündida poole tuhandeni. Ja siis, kui siin elavad inimesed said hakata end eestlasteks kutsuma, tulid meid ,,tsiviliseerima" kristlastest agressorid. Siin langesime mitmeks sajandiks võõra võimu alla. Kätte jõudis tume keskaeg, kus kirik mõtles inimese eest ja isemõtlejaid karistati rängalt. Vaid julgemad meie seast riskisid tõstatada küsimusi meie päritolu kohta. Kätte jõudis ajajärk, mil tekkis huvi
Eesti mandriosas pesitseb umbes 500-600 paari. Kõige sagedamini võib neid kohata Lõuna- ja Ida- Eestis, kuna Eesti asub selle liigi levila loodepiiril. Saartel aga pole senini liigi pesitsemist tuvastatud. Väike-konnakotka asustusala pole väga suur- ta pesitseb ainult Kesk- ja Ida-Euroopas ning talvitub Lõuna-Aafrikas. (Looduskalender 2011) Peamiseks ohuteguriks on Väike-konnakotkal nii Euroopas kui ka Eestis pesapaikade hävimine, jahialade kadumine või nende kvaliteedi langus ning see häirib pesitsuse ajal. (Sulbi 2010)
Poliitika tulemusena kanti tulundustegevused ja teenused üle Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse haldusalasse ning Metsaametile jäeti järelevalvefunktsioon. Lisaks riikliku metsapoliitika heakskiitmisele pandi 4. märtsil 1997 Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskusele ülesandeks metskondade, puukoolide, riigijahimajandite ja koolituskeskuste tegevuse korraldamine. 13. märtsil 1997 ühildati Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse, regionaalosakondade, metskondade, jahialade, metsakoolide ja koolituskeskuste finantsaruandlus ning finantseerimine hakkas toimuma ühtse kontsernikonto baasil. 9. detsembril 1998 võttis Riigikogu vastu uue metsaseaduse, millega määrati riigimetsade haldamise ülesanne Riigimetsa Majandamise Keskusele. 23. detsembril 1998 kuulutas president uue metsaseaduse välja. 1. jaanuaril 1999 alustas keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegevust Riigimetsa Majandamise Keskus,
2. Esimesed kindlad dateeringud u 15 000 eKr. 3. On paralleele u 10 000 a eKr kasutatud paleoarktiliste esemete ning samaaegsete Aasia tööriistade vahel. 4. Beringia olemasolu võimaldas regulaarseid kontakte Aasia ja Ameerika vahel kuni u a-ni 8000 eKr. 40 Kogu Ameerika asustamine võttis pika aja. Asukad olid, nagu mujalgi kütid-korilased, kes liikusid loomakarjade järel. Edasiliikumise motivatsiooniks paremate jahialade ja elutingimuste otsimine. Arvatavasti oligi see väikeste jahisalkade järk-järguline liikumine loomakarjade kannul. 11 00012 000 a tagasi hakkasid jääliustikud sulama ning kliima muutus soojemaks. Põhja-Ameerika asustamises kaks liikumissuunda: 1. lõuna suunas mööda Vaikse ookeani kallast, 2. keskosas. Põhja-Ameerika lõunaosas toimus nende kahe asustuslaine teatud segunemine. New Mexico aladel Sandia arheoloogiline kultuur (u 28 00010 000 eKr). Nimi leiukohast koopas
13 seapidamine. Põlluharimine ei ole siiski täiesti uus nähtus: on teateid, et kõige lõunapoolsemad sölkupid tegelesid põllundusega juba 16.-17. sajandil (Nagy 2002: 228). Tänapäeval elavad pea kõik sölkupid paiksetena asulates, kus nad moodustavad väga väikese protsendi kogu elanikkonnast. Enne kollektiviseerimist olid igal perel suve- ja talvelaagrid, vastavalt sesoonsete jahialade ja karjamaade asupaikadele. Varemalt elasid sölkupid talvel muldonnides, mida asendavad nüüd vene stiilis palkmajad ja põhja pool ka põhjapõdranahksete katetega püstkojad. Suvel elasid põhjasölkupid kasetohuga kaetud püstkodades ja lõunapoolsed ajutistes varjualustes. SOTSIAALNE ORGANISATSIOON 19. sajandil jagunesid põhjasölkupid kahte harusse (öökulli ja seedermänni), mille sees oli abielude sõlmimine keelatud
annaabi.ee 
