Eesti julgeolekupoliitika on suunatud ohte ennetavale tegevusele ning julgeolekuohtude ilmnemisel nendele paindlikule reageerimisele. JPA 2010 hõlmab riigi terviklikku tegevust julgeoleku kindlustamisel ning rõhutab ametkondade tegevuse koordineerimise ja kõikide vahendite kaasamise vajadust. JPA 2010-s viidatud liitlased on NATO ja EL liikmed. Partnerid on kõik teised riigid, kellega Eesti teeb julgeoleku kindlustamise eesmärgil koostööd. Eesti mõistab enda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna, st meie liitlasi mõjutavad arengud mõjutavad meid otseselt ning ka vastupidi, mistõttu on vältimatu teha julgeoleku tagamiseks koostööd. Esile on toodud kodanikuühiskonna kaasamise põhimõte riik toetab kodanikuaktiivsust julgeoleku kindlustamisel ja turvalisuse suurendamisel. Julgeolekukeskkonna hinnang Julgeolekukeskkonda on vaadeldud globaalsel, Euro-Atlandi ja Eesti tasandil, võimaldades nii ühtselt kolme tasandi väljatoomisega ilmestada eri arengute mõju.
1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana)
Süsteemiteooria 3.kontrolltöö kordamisküsimused 1. Süsteemi mõiste- Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida käsitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana)
korral kiirele ja paindlikule reageerimisele. Eesti julgeolek tagatakse koordineeritud välis- ja sisepoliitilise tegevusega. Eesti korraldab julgeoleku tagamise liikmesuse kaudu NATOs ja Euroopa Liidus ning tihedas koostöös liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. NATO oma Atlandi-ülese ja kollektiivkaitselise olemusega on Euroopa julgeoleku ja kaitse nurgakivi. Eesti käsitab enda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ning vastupidi. Eesti tagab usutava heidutuse ja sõjalise kaitse NATO kollektiivkaitse kaudu. Eesti arendab oma sõjalist kaitsevõimet, mis on osa NATO kollektiivkaitsest. Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on oluline roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel. Eesti julgeolekuriskid
annaabi.ee 
