Kohalikud elanikud on mures just vanurite pärast, sest neil võib olla raskusi liikumisega, eriti kaugemale näiteks Lihulasse. Samuti suunasid nad tähelepanu ka juba praegu päevakorras olevale probleemile, et vanuritelt varastatakse sularaha, sest juba teatakse, et nad võtavad suure osa sularahast välja. Pangabussi tulekuga võib see probleem süveneda arvestades pangabussi käimise graafikut. Küll aga Swedbank'i poolelt asja vaadates, ütles Swedbank'i jaepanganduse juht Ulla Ilisson, et ühe pangaautomaadi ülalpidamine maksab 1000 eurot kuus ning pank äriettevõttena peab jälgima oma kulusid-tulusid. Need pangaautomaadid, kus tehingute arv on väga madal, ei tasu ülalpidamine pangale lihtsalt ära. · Ettevõtte poliitika Swedbanki grupis määratletakse ettevõtte sotsiaalset vastutust kui Swedbanki vastutust oma otsuste ja tegevuse mõju eest ühiskonnale ja keskkonnale. Ettevõtte käitumisviis on eetiline ja
tagada klientidele pidev ja piisav laenuressursi olemasolu. Pangad püüavad tagada klientidele olukorra, kus neil on võimalus kiiresti või koheselt realiseerida oma põhendatud krediidivajaduse. See eeldab, et pankadel peab olema teatud likviidsete varade varu, sest üldjuhul on võimatu ettemäärata, millal krediidid maksimeerivad oma krediidivajaduse (arvelduskrediit) või kasutavad muid jooksvaid laenuinstrumente. Arenenud pangasüsteemides on tavaliseks, et jaepanganduse pakkumiste hulgas on suur osa eraklientide krediidilimiitidele. Samas tuleb arvestada, et normaalses situatsioonis ei kasutata neid limiite kogu aeg maksimaalselt ning tegelik kasutus võib oluliselt alla jääda panga poolt garanteeritud krediidi summast. Samal põhimõttel töötab ka laialt kasutatav krediitkaardisüsteem ning siingi ei kasutata tavaliselt maksimaalset kuulimiiti. Seega on pank olukorra ees, kus ta garanteerib
Kontinentaal-euroopalikule majandusmudelile. Mis asjaolud viitavad liikumisele turgudekeskse majandusmudeli poole Eestis: Asjaolu, et kommertspangad püüavad väljuda põhitegevusega mitteseotud tegevustest, müües ettevõtteid, mis on neile jäänud enamasti läbi makseraskustesse sattunud ettevõtete krediteerimise, viitab enam liikumisele ameerikaliku majandusmudeli poole. Eesti kommertspankade eesmärk on tegeleda võimalikult efektiivselt oma põhitegevusega ehk jaepanganduse, investeerimispanganduse ja elukindlustusega, milles neil on konkurentsieelis ja seda võimalikult efektiivselt ja tulusalt. Ettevõtete tegevust kontrollivad välismaised strateegilised investorid, kes on noteeritud aktsiabörsil. Järgnevalt käsitleme asjaolusid, mis viitavad Eesti sarnanemisele Kontinentaal-euroopa majandusmudelile. Paljud ettevõtted on Eestis HEX Tallinalt lahkunud (Eesti Ühispank, Sampo Pank, Eesti Näitused, ESS, jne.)
juhul jätta laen «töötavaks». Mida ühe või teise hädalisega ette võetakse, sõltub konkreetsest juhtumist. Messimase sõnul ei ole laenusaajale täielik maksepuhkus või pikk laenu põhiosa maksepuhkus kasulik, sest see suurendab intressikulu. «Seega otsime eelkõige lahendusi, mille puhul intressimaksed jätkuvad ja ka põhiosa maksepuhkust ei võeta liiga pikalt.» Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur tõdes, et kõigepealt tuleks hinnata tarbimislaenude ja liisingu kuumaksete koormust ning need panga abil ümber jaotada. «See vähendab oluliselt maksekoormust. Lisaks pakub pank ka laenu põhiosas maksepuhkust,» nentis ta. Sampo pangal on tavaks liikuda edasi nn kuue kuu sammuga. See tähendab, et poole aasta möödudes vaadatakse, kas puhkust pikendada. Äärmise vahendina annab Sampo pank ka intressipuhkust.
annaabi.ee 
