Näiteks Soomes on august vähihooaeg. ·Tootjad valmistuvad vähihooajaks aastaringselt, keetes ja külmutades vähke ning 90% vähimüügist toimub augustis. ·Jaekauplustes ei ole tavaliselt eraldi inimest, kes tegeleb ainult kalatoodete grupi sisseostmisega. ·Reeglina vastutab kalatoodete valiku ja sisseostmise eest inimene, kelle nö põhitööks on lihatooted või piimatooted vms. ·Selline tendents tähendab, et kalatootjatel on vaja väga selgesti eristuda, selleks, et nende toode jaekauplusesse müügile saaks. ·Jaekaupmehed ootavad kalakäitlejatelt mitte üksikuid tooteid vaid tootekontseptsioone ja tooteperekondi mis ei kopeeri riiulitel olemasolevaid tooteid vaid loovad tarbija jaoks suuremad valikuvõimalused. 12. Kaupade klassifitseerimise põhimõtteid. ·Klassifitseerimine on objektide hulga jaotamine mingite ühiste tunnuste, omaduste järgi alahulkadeks. ·Enamus klassifikaatoreid on hierarhilise ülesehitusega, kus iga alllüli konkretiseerib
kasumit.(Vihalemm 2008) Üks väga suur hinna kujundaja on veel see, kui ettevõte kasutab oma toodete müümisel vahendajaid, siis on oluline teada milliseks muutub toote lõpphind. Ka vahendajatel on kulud (ladustamine, müügi organiseerimiskulud jne) mis tuleb katta. Selleks lisavad nad toote hinnale juurdehindluse.(Vihalemm 2008) Vahendajaks võib olla näiteks jaekauplus. Oletame, et rõivaste tootja viib jaekauplusesse müügile oma käsitsi tehtud sallid. Tootja soovib salli eest saada 10 eurot. Kauplus soovib oma kulude katteks lisada juurdehindluse 50%. Seega on toote müügihind 15 eurot.(Vihalemm 2008) 3 HINNAKUJUNDUSSTRATEEGIAD 3.1 Hinnakujundusstrateegiad · staatiline hinnakujundus sama hind kehtestatakse kõikidele klientidele või turgudele · Differentseeritud ehk paindlik hinnakujndus erinevad kliendirühmad maksavad sama toote eest erinevat hinda
Tavaliselt osutatakse lepingulise ladustamise teenuseid pikaajaliste lepingute (vähemalt 2–3 a) alusel. Otsetarne (direct / drop shipping) puhul toimetab müüja tellimuse otse kliendile, vaheladusid kasutamata. Otsetarned on põhjendatud eelkõige suure väärtusega või suuremahuliste kaupade tarnimisel või suurte, ühest laadimiskohast täiskoormate kaupa tarnitavate tellimuste täitmisel. Samuti rakendatakse seda jaekaubanduses, kus tarnijad toimetavad kaubad otse jaekauplusesse (direct store delivery – DSD), vältides väikeste saadetiste käitlemiskulusid jaemüüja või jaotusfirma laos. Otsetarne sobib väikeste, suure tarnesagedusega tellimuste jaoks juhul, kui tarnija suudab kiiresti ja majanduslikult tõhusalt reageerida. Kas see ka tegelikult annab mingeid kulu- või klienditeeninduse eeliseid, vajab hoolikat hindamist. Kuna otsetarne kasutamisel suurenevad tavaliselt veo- ja vastuvõtukulud, võivad
võimalust, mis vähendab vajadust ladustamise järele või ellimineerib selle täielikult. Otsetarne (direct või drop shipping) puhul toimetab müüja tellimuse otse kliendile, ladudest mööda minnes. Otsetarned on eelkõige põhjendatud kõrge väärtusega või suuremahuliste kaupade tarnimisel või suurte, ühest laadimiskohast täiskoormate kaupa tarnitavate tellimuste täitmisel. Samuti praktiseeritakse seda jaekaubanduses, kus tarnijad toimetavad kaubad otse jaekauplusesse, vältides väikeste saadetiste käsitlemise kulusid jaemüüja või jaotusfirma laos (DSD: direct store delivery). Ristlaadimine (cross-docking) on tegevus, kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 tunni jooksul. Vastuvõetud kaubad liigutatakse sageli otse vastuvõtualalt lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse