2.3 Motivatsioonifaktor Herzberg uskus, et inimesed vastavad tunnetele, mis on seotud nende tööga. See juhtub, kui töötajaid julgustatakse võtma rohkem vastutust. Motivatsioonifaktori moodustavad töö iseloom, saavutusvajaduste rahuldamine, arenguvõimalused, vastutuse usaldamine ja tunnustus. (Leadership-basics, 02.03.2010) 2.4 Uurimused Eestis Rahulolu uurimine Eestis toetus mitte ainult Herzbergi ja Maslow, vaid ka paljude teiste töödele. Eriti tähtis oli Vladimir Jadovi eeskuju ja toetus. K. Haav analüüsis põhjalikult 1971 aastal uuritud 28 automajandi autojuhte ja remonditöölisi. Eristati neli autojuhtide ja kolm remonditööliste tüüpi. Neli rahulolu tüüpi: · I tüüp: keskmise rahulolu tasemega on nooremad(kõige madalama kvalifikatsiooniga, madalama positsiooniga, väiksema tööalase ja ühiskondliku aktiivsusega, leplikud).
Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad. Selgesti eristuvad kognitiivsed(tunnetuslikud), emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3
küsimusele: mida omaks võetakse (internaliseeritakse) ja kuidas see protsess toimub? Kasutatakse erinevaid mõisteid, ent ühest tõlgendust neil sageli pole, mistõttu iga uurija võib anda ühele või teisele mõistele oma sisu. Nii tulebki välja, et on põhjalikke uuringuid motiivide, eesmärkide, tegevuse, veendumuste, harjumuste, teadmiste, emotsioonide jms kohta, ent tervikpilt puudub. Leedu professor Bitinas (1984) on internaliseerimisprotsessi mõistmisel lähtunud Jadovi (1975) dispositsiooniteooriast. Jadovi järgi saab vajadusest ja situatsioonist lähtuvalt eraldada kolm dispositsioonilist struktuuri. Esimesel t a s a n d i l on fikseeritud seadumused, mis moodustuvad bioloogilistest vajadustest esemelises situatsioonis. T e i s e l t a s a n d i l on sotsiaalsed hoiakud (attitude), mis moodustuvad sotsiaalsete vajaduste ja vastava situatsiooni koosmõjul, näidates nii
gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad. Selgesti eristuvad kognitiivsed(tunnetuslikud), emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3.
annaabi.ee 
