Kordamisküsimused 1.Kirjelda UART kaadrit. Universaalne asünkroontransiiver Programmeeritud mikrokiip, mis juhib arvutit ja välisseadmeid ühendavat jadaliidest. Täpsemalt öeldes kujutab see endast RS-232C DTE (Data Terminal Equipment) liidest, nii et see on võimeline suhtlema ja andmeid vahetama modemite ja teiste järjestikühendusega välisseadmetega. Arvutis toimub andmete töötlemine baitidena, s.t. baidi koosseisu kuuluvad bitid liiguvad paralleelahelaid mööda. UART teeb järgmist: · teisendab arvutist paralleelahelate kaudu saabunud baidid väljaminevaks järjestikuseks bitivooks
Prinditavate kirja- ja graafiliste märkide kogumi määravad kindlaks koodimärgistike tabelid, mille arv uuemates printerites võib olla väga suur (kaasa arvatud kooditabelid, mis sisaldavad kõiki 32 eesti tähestiku tähte) LIIDESED Klassikalisteks printeriliidesteks on jadaliides ja Centronics-rööpliides. Jadaliides RS-232C, mis on standaliseeritud Ameerika EIA poolt, toetab kas 9- või 25-viiguga D-tüüpi konnektorit. Printeri jadaliidest kasutatakse IBM-tüüpi arvutite COM-järjestikpordiga ühendamiseks suhteliselt harva ja tema installeerimine nõuab hulga parameetrite täpset paikapanekut. Mõnedes printerites kasutatakse selle asemel jadaliidest RS-422, mida iseloomustab töövõimelisus palju pikema ühendusliiniga. Peamiselt kantavates ja kõrgklassi printerites on viimasel ajal kasutusele võetud ka infrapunaliides, mis võimaldab tööd ilma ühenduskaablit kasutamata.
taha vales asendis võib jäädavalt kahjustada BIOS'i ja muuta emaplaadi kasutuskõlbmatuks! Seejärel on taas BIOS vaikeväärtuste juures ning paljud parameetrid (kaasa arvatud kell ja kuupäev) tuleb uuesti paika panna. Emaplaadi komponendid · Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid Arvuti tagakülje poole jäävale emaplaadi servale on integreeritud rida kontakte. Leiame sealt esmalt kaks PS/2 pesa -- emaplaadi poolse klaviatuuri ning ülemise hiire jaoks. Siis ühe või kaks jadaliidest (Serial, COM), mis viimasel ajal on 9nõelased ning rööpliidese (Parallel, Centronics), kuhu harilikult läheb printer. Edasi on kas kaks või rohkem USB liidest ning mõningatel integreeritud võrgukiipi omavatel emaplaatidel ka Ethernet RJ45 pistikupesa võrgukaabli jaoks. Kui plaadil on integreeritud helikaart, siis on ka harilikult kolm pistikupesa kõlarite väljundi, mikrofoni ja välise helisignaali sisendi jaoks. Kui integreeritud helikaart toetab 5.1 (6
aastal “Stanford Research Center”-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti). 4. HIIRE NUPUD Hiire nupud pole tavaliselt midagi muud, kui lihtsad mikrolülitid. Algupärasel Apple'i hiirel oli üks klahv, enamik tänapäeva hiiremudeleid on varustatud kahe või kolme klahviga, mille funktsioon sõltub konkreetsest
sisend ning CDseadmelt tulev audiosignaali juhe, mis on tähistatud vastavalt AUX ja CD. Kui emaplaadil on rohkem USB väljundeid kui tagapaneelis asuvad 2, siis nende jaoks on olemas 2 või rohkem eripesa. Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid Arvuti tagakülje poole jäävale emaplaadi servale on integreeritud rida kontakte. Leiame sealt esmalt kaks PS/2 pesa -- emaplaadi poolse klaviatuuri ning ülemise hiire jaoks. Siis ühe või kaks jadaliidest (Serial, COM), mis viimasel ajal on 9nõelased ning rööpliidese (Parallel, Centronics), kuhu harilikult läheb 6 printer. Edasi on kas kaks või rohkem USB liidest ning mõningatel integreeritud võrgukiipi omavatel emaplaatidel ka Ethernet RJ45 pistikupesa võrgukaabli jaoks. Kui plaadil on integreeritud helikaart, siis on ka harilikult kolm pistikupesa kõlarite väljundi, mikrofoni ja välise helisignaali sisendi jaoks. Kui integreeritud
sisend ning CD–seadmelt tulev audiosignaali juhe, mis on tähistatud vastavalt AUX ja CD. Kui emaplaadil on rohkem USB väljundeid kui tagapaneelis asuvad 2, siis nende jaoks on olemas 2 või rohkem eripesa. 5 Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid Arvuti tagakülje poole jäävale emaplaadi servale on integreeritud rida kontakte. Leiame sealt esmalt kaks PS/2 pesa — emaplaadi poolse klaviatuuri ning ülemise hiire jaoks. Siis ühe või kaks jadaliidest (Serial, COM), mis viimasel ajal on 9–nõelased ning rööpliidese (Parallel, Centronics), kuhu harilikult läheb printer. Edasi on kas kaks või rohkem USB liidest ning mõningatel integreeritud võrgukiipi omavatel emaplaatidel ka Ethernet RJ45 pistikupesa võrgukaabli jaoks. Kui plaadil on integreeritud helikaart, siis on ka harilikult kolm pistikupesa kõlarite väljundi, mikrofoni ja välise helisignaali sisendi jaoks. Kui integreeritud helikaart toetab 5.1 (6
"Stanford Research Center"-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti). Üldiselt võib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni: · Osutamine (pointing) Kui liigutada hiirt tasapinnal, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et selleg saab osutada mistahes kohale ekraanil. Et küündida ekraani kõikidesse nurkadesse, piisab hiirele tööpinnast 25x20 cm
ReĮecliic,est st'tttre rlõittrsttsega täitrrr'iteļe' j a tretrde ecļastanliseks suhteļiselt protsesso{ r-ūttseadlrlest kontaktoriteie. rtruunduri įiherrcļarniseks julrtraali või tööstusliku arrdlrrer'õrgttga' Jadaliidest kasutatakse oĮeku- -ia se (seriaĮ ,rorru.r|uļļ-,ur; pot",ir,*ktsioclnid on,uļu_']]],]uhtirrrįs-' Atrdnrete jadaeclasttr kasįude kirjutanrirre ja lr-rgerrrine' 2) ļ]arallleetIĮįe rikkesignaalide "arrtu-in", ,
§ süsteemide edasiarendamise võimalus, § komponentide ühildatavus, § riistvara ühetaolisus ja projekteerimise lihtsus, § tarkvara väljatöötamise lihtsus, § reaalajasüsteemide juhtimine, § rööpprotsesside programmeerimine, § protsessoritevahelise kommunikatsiooni tõhusus ja lihtsus, § kasutajaliidese standardsus ja paindlikkus. Transpuutrid on ehitatud nii, et neid võib korraga ühendada nelja omataolisega. Transpuutrite ühendamiseks kasutatakse jadaliidest, mis muudab ühendamise maksimaalselt lihtsaks (ainult kaks juhet). Transpuutrisüsteemide mõned tüüpilised struktuurid on näidatud joonisel 2.48. Juhtimisprotsess sünkroniseeritakse transpuutritevahelise andmevahetusega. Transpuutri andmeedastuskiirus küünib 10...20 Mboodini. a) b) c) Joonis 2.48. Transpuutrisüsteemide struktuure: a) lineaarne, b) hierarhiline,
annaabi.ee 
