mõrvamiseks on arseen troonitud Kuningate Mürgiks ning Mürkide Kuningaks. Pronksiaja vältel leidus arseeni laialdaselt kõiksugustes pronksisulamites. Üllatuslikult oli sellel sulamitele tugevdav mõju. Arvatakse, et Albertus Magnus oli esimene, kes 1250. aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649. aastal avaldas Johann Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada. Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu tuvastada. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas. Kuna selle mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid
mõrvamiseks on arseen troonitud Kuningate Mürgiks ning Mürkide Kuningaks. Pronksiaja vältel leidus arseeni laialdaselt kõiksugustes pronksisulamites. Üllatuslikult oli sellel sulamitele tugevdav mõju. Arvatakse, et Albertus Magnus oli esimene, kes 1250. aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649. aastal avaldas Johann Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada. Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid salamõrvad tihtipeale tuvastamata. Ühed märkimisväärsemad arseeni- surmad on näiteks Suurbritannia Kuningas George III ja Napoleon Bonaparte. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas.
vastastikmõju põhjustavad kehadest lähtuvad vood emanatsioonid, mis tungivad teise keha pooridesse Aristoteles: Mõisted ei esine omaette, vaid inimese mõistuses, tuli- kuumus-kuivus, õhk:kuumus-märgus, vesi:märgus-külmus; maa- külmus-kuivus. Eetri mõiste. Tugineb eesmärgipärasusele Zosimus: koostas entsüklopeedia kõigist seni teada olnud keemiateadmistest, kirjeldas töövõtteid , liigitas ained: keha, vaimud, Jabir: koostas samuti entsüklopeedia, üsna arusaadavalt, arendas edasi 4 elemendi ideed, 2 printsiipi: elavjõbe, väävel, täiustas destillatsiooni, kaltsineerimist, kasutas kaalusid, eliksiiri mõiste Ar-Razi: tegeles põhil meditsiiniga, lisas kolmanda printsiibi- kõvaduse- soola, aparatuuri ja töövõtete kirjeldused, jaotas ained: kehad, vaimud, kivid, vitriolid, soolad, booraksid Albertus Magnus: kohandas Aristotelese õpetuse kristlikuks dogmaks, peetakse arseeni
Ravis kasutas galeeniline koolkond (mis lähtus humoraalteooriast) vastandite printsiipi (contraria contrariis). Koolkond eelistas taimseid vahendeid, neid tuntakse galeenikalide nime all. Märkimisväärselt panustas farmaatsia arengusse keskaegne araabia-islami teadus (alkeemia). Tegemist oli tsivilisatsiooniga, kus sisuliselt tekkis kaasaegne keemia. Araablased võtsid kasutusele destilleerimise, seega ka alkoholi. Araabia alkeemikud (tuntuim tegelane ilmselt Jabir ibn Hayyan, kes elas 10. sajandil) võtsid kasutusele ka filtreerimise, kristalliseerimise ja sublimeerimise.13 Araablased andsid nimed mõistetele nagu alkohol, suhkur, siirup, leelis jne, nad kehtestasid ravimivalmistamisele standardid ning soovitavad hinnad, sisuliselt lõid farmakopöa. Teoorias jätkasid nad humoralismi lainel. Tähtis aspekt araabi-islami farmaatsia arengu jaoks oli selle tsivilisatsiooni lai geograafiline haare. Araablased haarasid oma materia
annaabi.ee 
