pigem üritatakse ise seda sama taktikat kasutada. Tulemuseks on tihtipeale lärmakas rahvamass, kes trügivad kioski suunas. Reljeef on lääneosas tasandikuline, moodustudes Jordani jõe orust, mis on Aafrika Suure Riftioru osa. Maa keskosa on mägine. Idapool on tegemist ulatusliku kõrbe alaga. Suurim neist Süüria kõrb. Surnumere ümbrus paikneb allpool merepinda, sealne alamik asub kõrgusel – 408 m. See on maailma kõige madalam paik. Kõrgeim mäetipp on Jabal Ram 1734 m üle merepinna. Esineb maavärinaid. Kliima on enamasti kõrbekliima, mis valitseb ligikaudu kolmel neljandikul Jordaaniast. On väga kuiv ja kuum. Tihti esineb põuda, liiva- ja tolmutormisid. Läänes on kuum ja kuiv suvi, soe ja niiske talv, vihma sajab novembrist aprillini. Tegemist on vahemerelise kliimaga. Veestik on vähene. Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti lõpevad jõed liivas. Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid järvi
Maismaapiiri pikkus on 1635 km, merepiiri on ainult 26 km. Looduslikud tingimused ● Reljeef on lääneosas tasandikuline, moodustudes Jordani jõe orust, mis on Aafrika Suure Riftioru osa. Maa keskosa on mägine. Idapool on tegemist ulatusliku kõrbe alaga. Suurim neist on Süüria kõrb. ● Surnumere ümbrus paikneb allpool merepinda, sealne alamik asub kõrgusel – 408 m. See on maailma kõige madalam paik. ● Kõrgeim mäetipp on Jabal Ram 1734 m üle merepinna. ● Jordaanias esineb maavärinaid. Kliima ● Kliima on enamasti kõrbekliima, mis valitseb ligikaudu kolmel neljandikul Jordaaniast. ● On väga kuiv ja kuum. Tihti esineb põuda, liiva- ja tolmutormisid. ● Läänes on kuum ja kuiv suvi, soe ja niiske talv, vihma sajab novembrist aprillini. ● Tegemist on vahemerelise kliimaga. ● Keskmine temperatuur suvel on 30°C ümber ja talvel 13°C ümber.
lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa. Kolmanda osa moodustavad idas kuni rannikuni laiuvad Tihamah´ liivalagendikud. Suure osa riigist hõlmab Ar-Rub´ al-Khali kõrb. Jõgesid ega järvesid riigis pole. Saudi Araabia kõrgeim koht on Jabal Sawda' , mis on 3,133 m kõrge. Pealinn : Ar-Riyad Pindala : 2 260 582 km2 Ametlik keel : araabia Rahvaarv : 28 686 633 ( 2009 aasta seisuga) Rahvastiku tihedus : 12 in / km2 Riigikord : Absoluutne monarhia Kuningas : Abdullah bin Abdul Aziz Iseseisvus : 23.september 1932Rahaühik : Saudi Araabia riaal (SAR) Ajavöönd : maailmaaeg + 3 3 Saudi Araabia lipp : Saudi Araabia vapp :
Umbes sama suur on maailma riikidest Singapur. Eestiga võrreldes võib öelda, et Bahrein moodustab umbes kaks kolmandikku Hiiumaast või on veidi suurem kui kolm Muhumaad. Bahreini rannajoone pikkuseks on 161 kilomeetrit. (Bahrain Overview 2012) Bahreini pinnamood on valdavalt tasane. Enamust riigi pindalast katavad kuivad kõrbetasandikud ja haritavat maad on vaid 2,82%. Jõgesid ega järvi saartel ei ole. Saarestiku kõrgeim punkt, 134 meetri kõrgune Jabal ad-Dukhan ehk Suitsumägi asub Bahreini saare keskosas. (Bahrain Geogprahy 2012) Bahreinil on ariidne kliima. Eristatakse kahte aastaaega: kõrgete temperatuuridega suve ja mahedat talve. Aasta keskmine kõrgeim õhutemperatuur on 30,1 kraadi ja keskmine madalaim õhutemperatuur 23,1 kraadi. Suvine keskmine õhutemperatuur ulatub 38 kraadini. Juunis ja juulis tekitavad Saudi Araabiast ja Iraagist puhuvad edela-ja loodetuuled saartel tolmu-ja liivatorme. Talv kestab novembrist märtsini ja