Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Aluse eitus DA – aluse eitusest ei saa järeldada ei tagajärje eitust ega ka mitte tagajärje jaatust. Liigitav – kategooriline süllogism – see mis kehtib üldosa kohta, peab kehtima ka konkreetsete osade kohta. Disjunktiivne süllogism Dilemma
2. negatiivselt, meeleparandusena (kahetsus, vabandus) Meelekinnitus ja meeleparandus tuginevad kuuluvusvajadusele. Kvaliteedi alusel eristub meelelaad. Meelelaad on meelsuse kvalitatiivne liik. Meelelaade võib süstematiseerida mitmel alusel. Jaatuse/eituse ja kriitilisuse/ebakriitilisuse alusel ehitatud paradigmas lahutab distantseeritud kriitilisust ning ebakriitilist fanatismi neutraalne liberaalsus(ela ise ja lase teistel elada, laissez faire), kusjuures jaatusest eitusesse viivad järjestikku 1.positiivne tolerantsus (sallivus) 2. neutraalne liberaalsus 3. negatiivne skeptilisus Sellises mudelis ilmnevad nende kombinatsioonidena 4. distantseeritud jaatus (aukartus) 5. ebakriitiline, fanaatiline jaatus (pime armastus-ahviarmastus) 6. ebakriitiline, fanaatiline eitus (VIHKAMINE, HÄVITUS, IKONOKLASM-pildirüüstaja Bütsantsis) 7.kriitiline eitus (maailmavaade) ebakriitilisus
tagajärje q. On paratamatu, et kui süllogismi mõlemad eeldused on tõesed, siis on tingiva eelduse p → q alus p väär, ehk siis aluse eitus ¬p on tõene. Aluse eitus ¬p langeb kokku süllogismi lõppjäreldusega ¬p. Süllogismi tõesed eeldused tagavad tõese lõppjärelduse. Süllogism on kehtiv. 3) Tagajärje jaatus (affirming the consequent) on mittekehtiv moodus, seda tähistatakse AC. Tagajärje jaatusest ei saa tõsikindlalt järeldada ei aluse jaatust ega eitust, sest arutluse tõesed eeldused ei garanteeri kummalgi juhul tõsikindlat postuleeritud lõppjäreldust. Tagajärje jaatust võib sõnastada ka pikemalt: kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tagajärg on tõene. Ent tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Tagajärje tõesusest ei saa loogilise paratamatusega midagi järeldada aluse kohta.
tagajärje q. On paratamatu, et kui süllogismi mõlemad eeldused on tõesed, siis on tingiva eelduse p q alus p väär, ehk siis aluse eitus ¬p on tõene. Aluse eitus ¬p langeb kokku süllogismi lõppjäreldusega ¬p. Süllogismi tõesed eeldused tagavad tõese lõppjärelduse. Süllogism on kehtiv. 3) Tagajärje jaatus (affirming the consequent) on mittekehtiv moodus, seda tähistatakse AC. Tagajärje jaatusest ei saa tõsikindlalt järeldada ei aluse jaatust ega eitust, sest arutluse tõesed eeldused ei garanteeri kummalgi juhul tõsikindlat postuleeritud lõppjäreldust. Tagajärje jaatust võib sõnastada ka pikemalt: kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tagajärg on tõene. Ent tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Tagajärje tõesusest ei saa loogilise paratamatusega midagi järeldada aluse kohta.
annaabi.ee 
