Argument: 'Maailm on minu maailm.' Idealistid väidavad, et ainult tuntud reaalsus peaks filosoofi huvitama. Tuntud reaalsuse all peetakse silmas ideesid, teadvust ja mõtteprotsesse. Deism väidab, et Jumal on maailma perfektsena loonud hiljem selle käiku sekkumata. Dualism rajaneb soovil selgitada reaalsust vastandlikes terminites. Hegel näiteks kasutas teesi, antitees ja sünteesi. Filosoofid märkasid juba varakult vastandumise osatähtsust mõtlemises ja kogemuses, jaatuses ja eituses, heas ja kurjas ning olemises ja mitteolemises. Materialism näevad ülima reaalsusena konkreetset asja või energiat, sellesse üksiasjalikult süüvimata. Müstitsism püüab tuvastada subjekti kogu maailmas. Huviorbiidis on eelkõige vahetu kogemus kirjeldamatust e ülimast reaalsusest. Bergson loob elufilosoofia võideldes evolutsiooniteooriaga. Elu on midagi enamat kui ettekujutus füüsilisest maailmast, mille annab meile mõistus. Mõistus ei vasta elu dünaamilisusele
Üksnes geenius on võimeline alluma ideedele ja looma neist teose. Eetika. Eristab empiirilist ja intelligiibset (mõistusega tunnetatav) iseloomu. Inimene on allutatud loodusseadustele. Inimene tunnetab seda, mida tahab. Inimese teod lähtuvad tema iseloomust. Moraali aluseks on kaastunne. Kogu elu on kannatus. Tahe püüdleb rahulduse ja täiuse poole, kuid ükski rahuldus ei ole püsiv ja täiuslikkuse püüdlustel ei ole lõppu. Kannatuste mõõt kasvab koos teadvuse avardumisega. Tahte jaatuses võtab inimene elu nagu ta on. Tahte eitamises otsitakse kannatuse ületamist elutungi kustutamise teel. SÖREN KIERKEGAARD (1813-1855) Kujuneb Põhjamaade kiriku vaimuliku ärkamise üheks indikaatoriks. Söreni isa kardab, et elab oma lastest kauem. Kord ühe äikesetormi ajal oli Jumala ära neednud. Loodusmotiividel ,õhjamaade mõtlejate elus tähtis funktsioon. Pihib pojale, et ta olevat oma teise naisega enne esimese naise surma kokku elanud. Sören õpib teoloogiat
Traditsiooniliselt sõnastatakse tagajärje jaatus seotult aluse jaatusega: tagajärje jaatus ei vii aluse jaatusele, valemina p → q, q ⊭ p. Siingi võib metasümboleid p ja q asendada positiivsete ja negatiivsete literaalidega. Saame neli traditsioonilist mittekehtivat tagajärje jaatuse arutlusskeemi: p → q, q ⊭ p ¬p → q, q ⊭ ¬p p → ¬q, ¬q ⊭ p ¬p → ¬q, ¬q ⊭ ¬p. 9 Tuleb olla ettevaatlik, et mitte lasta ennast segada eitava kujuga lausetest. Kui tagajärje jaatuses asendada hüpoteetiline lause materiaalse implikatsiooniga, siis jääb arutlus mittekehtivaks. Ka materiaalse implikatsiooni korral ei tulene aluse tõesus tagajärje tõesusest. Kui implikatiivne eeldus on tõene ja tagajärg on tõene, võib alus olla nii tõene kui ka väär. Seda saab tõestada tõesuspuu meetodiga, vt N9.12, ja tõeväärtustabeli abil, vt tabel 10.3. Tabel 10.3. Tagajärje jaatuse mittekehtivust kinnitav tabel, mis on koostatud samal põhimõttel nagu tabel 10.1
ei vii aluse jaatusele, valemina p q, q p. Siingi võib metasümboleid p ja q asendada positiivsete ja negatiivsete literaalidega. Saame neli traditsioonilist mittekehtivat tagajärje jaatuse arutlusskeemi: p q, q p ¬p q, q ¬p p ¬q, ¬q p ¬p ¬q, ¬q ¬p. 9 Tuleb olla ettevaatlik, et mitte lasta ennast segada eitava kujuga lausetest. Kui tagajärje jaatuses asendada hüpoteetiline lause materiaalse implikatsiooniga, siis jääb arutlus mittekehtivaks. Ka materiaalse implikatsiooni korral ei tulene aluse tõesus tagajärje tõesusest. Kui implikatiivne eeldus on tõene ja tagajärg on tõene, võib alus olla nii tõene kui ka väär. Seda saab tõestada tõesuspuu meetodiga, vt N9.12, ja tõeväärtustabeli abil, vt tabel 10.3. Tabel 10.3. Tagajärje jaatuse mittekehtivust kinnitav tabel, mis on koostatud samal põhimõttel nagu tabel 10.1
annaabi.ee 
