jäänud. Kuidas kompenseerida? Kompensatsiooni väljamõistmine tõenäosuse alusel. Kui haiguse õigeaegse diagnoosimise korral oleks jalg alles jäänud 50%-lise tõenäosusega. Peaks leidma kahjuhüvitise suuruse, mis oleks isikule välja mõistetud siis, kui ta oleks kellegi süülise käitumise tõttu jalast ilma jäänud, lahutama 50% ja saame summa, mille oleks pidanud haigla hüvitama. Eesti kohtupraktikas ei ole kompenseerimise väljamõistmist jaatatud. 40. Mis on kahju adekvaatse põhjuse (adekvaatsuse) teooria põhiseisukohad? Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb läbida vajaliku põhjuse test ja õigusliku põhjuse test. Õigusliku põhjuse testil on kaks meetodit: adekvaatsuse teooria ja normi eesmärgi teooria. Õigusliku põhjuse test võimaldab mõistlikult piirata nende isikute ringi, kes võivad nõuda kahju hüvitamist. Näide: A kõnnib ja viskab banaanikoore kõnniteele. B libastub ja põrkab kokku C-ga
Suurtähed sümboliseerivad näidetes asjaolu, et tegemist on konkreetsete lausetega. 18 Arutlustes kasutatakse liigitav-kategoorilisi süllogisme, mille liigitav eeldus võib sisaldada rohkem alternatiive ning teine ja kategooriline eeldus võib koosneda mitmest korraga kehtivast jaatavast väitest. Modus ponendo tollens’i puhul on süllogismi järelduseks konjunktsioon kõikidest liigitavas eelduses esinenud alternatiivsete väidete eitustest, mida teises eelduses ei jaatatud. Nt Mu tulevane koer on kas taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D). Mu ämm tegi teatavaks, et see on terjer. Järelikult pole see ei taks, laika ega krants, valemina: A ⊕ B ⊕ C ⊕ D, B ⊨ ¬A & ¬C & ¬D.5 Kui väiksemas eelduses on jaatatud mitut alternatiivi, siis on süllogism kehtetu, kuna alternatiivsed väited ei saa korraga olla tõesed. Modus tollendo ponens’i puhul võib kategoorilises eelduses olla korraga mitu eitatud
Arutlustes kasutatakse liigitav-kategoorilisi süllogisme, mille liigitav eeldus võib sisaldada rohkem alternatiive ning teine ja kategooriline eeldus võib koosneda mitmest korraga kehtivast jaatavast väitest. Modus ponendo tollens'i puhul on süllogismi järelduseks konjunktsioon kõikidest liigitavas eelduses esinenud alternatiivsete väidete eitustest, mida teises eelduses ei jaatatud. Nt Mu tulevane koer on kas taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D). Mu ämm tegi teatavaks, et see on terjer. Järelikult pole see ei taks, laika ega krants, valemina: A B C D, B ¬A & ¬C & ¬D.5 Kui väiksemas eelduses on jaatatud mitut alternatiivi, siis on süllogism kehtetu, kuna alternatiivsed väited ei saa korraga olla tõesed. Modus tollendo ponens'i puhul võib kategoorilises eelduses olla korraga mitu eitatud
menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada ning menetlustoimingu käiku ei ole lubatud sekkuda. RK: (tunnistaja) KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Seega saab isik anda tunnistajana ütlusi peamiselt selle kohta, mida ta kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo, aga ka kahtlustatava või süüdistatava kohta kriminaalmenetlusele eelneval ajal tajus. Kohtupraktikas on jaatatud ka menetleja ametnike tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 10). Tunnistajana ei saa käsitada isikut, kellel pole puutumust kuriteosündmuse ega süüdistatavaga. Politseiametnik R. S. andis tunnistajana ütlusi menetlustoimingu, s