See on seotud sellega, et usklikkus ja pühendumine on seal uus asi. Paljud jaapanlased ei seosta on rituaale ja muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu polekski usuinimesed. Matsuri – pidustus, religioosse taustaga. Tsüklilise aja kuluga. Rituaalsed rõivad. kannavad (o)mikošit (kullast ese – konkreetselt Gami ehk koavaimu ühest kohast teise viimiseks, nn gamitakso:D). Aastaringseid pidustus on palju, aga jaapnlased ei pea seda religiooniks. On seotud kohavaimudega. Šinsa – pühamu, gamiusuga seotud asutus. (templid on budismis!!) Rituaalid on pragmaatilised (elukohajärgsed ja endaga seotud). Jaapani usundid pole seotud niivõrd ideedega vaid konkreetsete vajadustega ja praktikatega (see on lihtsustatud variant). 712 a. Jaapani vanim tekst. Kojik. 720 a. Manyoshu. Jaapani kultuur on läbi elanud kaks suurt katkestust (muutust): I kokkupuude Hiina kultuuri ja tsivilisatsiooniga. 4-6 saj
Saksmaa vastu sõda ja oma poliitika põhimõteid, lubadi taastada kõikide teise maailmasõjas sõltuvuse kaotand riigid. Atlandi Harta sõlmimisega astus USA sisuliselt sõtta, tema tohutu tööstus võimsus rakendati nüüd tööle võimu saamise nimel. 7septembril 1941 tegi Jaapani laevastik üllatus rünnaku USA laevastikku Vaikse ookeani pea baasile Pearl Harborisse.Selle õnnestunud löögiga tagas Jaapan endale ülekaalu pooleks aastaks kogu Vaiksel ookeanil. Jaapnlased vallutasi Filipiinid, Indoneesia, Pirma ja kogu ülejäänd Kagu-Aasia nign tungisd Indiasse ja Austraaliasse. Nüüd oli USA avalikult sõjas. Jaapani edasitungile pandi piir juba 1942 juunis, kui nad kaotaid otsutama Midway mere lahingu. Sealt edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapan põhilislet kaitse lahinguid. USA sõtta astumine tähhendas ka alvelaevstikku moodustamist, end siingi toimus 1942a murrang. Ameerika tööstus lihtsalt suudis tooda uusi laevu kiiremini, kui Saksa
Päris palju provotseerimist, eriti Jaapani poolt. Tegid seal oma õppusi, midagi lendas vales suunas, Hiina pool avas nende vastu tule. Üks jaapani sõdur kuulutati kadunuks. Miks? Jaapani pool ootas juba mõnda aega ettekäänet Hiina ründamiseks. 37. aastal hakkas nn. Hiina-Jaapani sõda. Sõja lõpuni tervet Hiinat ei okupeerinud, jõudsid Lõuna-Hiinani. Nanjingi veresaun. Mis Jaapanile andis veel jõudu ja julgust? Liitlased natsi Saksamaaga. Jaapnlased leiutasid uue rünnakustrateegia, mida hiljem kasutasid ka sakslased – välksõda Rünnak toimis kiiresti, kasutades kõiki olemasolevaid vägesid korraga. Ootamatult korraga rünnati. Selle eesmärk on murda läbi eesrindest ja liikuda peatumata tagala poole. Eesmärk oli kiiresti jõuda Hiina põhja poolt lõuna poole. Enne Nanjingi olid lahingud Shanghais, seal olid juba õhurünnakud. Selleks ajaks juba lennuvägi. Guomindangi kaitse oli korraldatud üsna halvasti
USA oli vahendajaks, sest ei tahtnud, et Jaapan või Venemaa Vaiksel ookeanil liiga tugevaks saaksid. Rahulepingu tingimused: Jaapan sai Korea, mille annekteeris 1910. Jaapan sai rendilepingu Liadongi poolsaare peale koos Ports Mouthiga. Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside. Jaapnlased võtsid kasutusele kaitsevärvusega sõjaväelaste mundrid. Kogupaukude tulistamiselt mindi üle üksiklaskudele, mis olid täpselt välja sihitud. Port Arthuri kaitsmisel osales 350 eestlast, Tshushima lahingus 200. Eestlasi osales kokku 8000. Ohvitseridena 70 ja lisaks 30 arsti. Tulevastest Eesti kindralitest võtsid Vene-Jaapani sõjast osa Jaan Soote, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder, Andres Larka. Kuulsamaid arste oli Ludwig Puusepp. 2. ESIMENE MAAILMASÕDA (1914-1919) 2
annaabi.ee 
