13. Kitakyūshū Fukuoka 977,288 487,66 2029 14. Chiba Chiba 962,13 272,08 3424 15. Sakai Osaka 842,134 149,99 5553 RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaidō saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased1. Aastal 2003 oli registreeritud välismaalasi 1,915,030 (1,422,979 neist Aasiast). 1 http://classic- web.archive.org/web/20050824195238/http://www.stat.go.jp/data/nenkan/pdf/y0213014.pdf
mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavaradest leidub lubjakivi, väävlit, kivisüsi, vasemaaki, boksiiti, rauamaaki, nikkelit, fosfaati, plaatinat, tina, uraani. Igal aastal registreeritakse Jaapanis 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Nagu näiteks 2011. aastal Jaapanit tabanud 8.9magnituudine maavärin, pärast mida räsis riiki veel tsunami. Jaapanis asub kõige rohkem vulkaane, neid on seal üle 50. Seal esineb ka vulkaanipurskeid. Vulkaanipursked segavad inimtegevust ja sunnivad vulkaanide läheduses elavaid inimesi pursete ajal sealt lahkuma.
mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-saniks. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavärinad Igal aastal Jaapanis registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi
Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
