teetammi kasutatakse kergliiklusteena. Balti raudtee isa Aleksander von der Pahlen tegi ettepaneku Keila-Haapsalu teeharu ehitamise suhtes 1872. aasta aprillis. Raudtee maksumuseks arvati olevat 12000-14000 rubla. Tegelikuks maksumuseks osutus 50000 rubla versta kohta. Jaamahoone Aastail 1904 - 1907 rajatud jaamahoone on 20. sajandi alguse puitarhitektuuri väljapaistev näide. Hoone omapärasemaks osaks on 216 m pikkune puitdekooriga kaunistatud katustatud perroon. Jaamahoonet ei kavandatud siiski tüüpilise kõrgema klassi vaksalina, vaid suvituslinna vaksalile ja platvormile soovitati anda kuurortlik ilme, nõuti ka eraldi ruumi või hoonet keisri tarvis. Historitsistlik jaamahoone koosneb mitmest osast: reisjatehoonest, imperaatoripaviljonist, kaetud terrassist ja katustatud perroonist. Raudteejaam on ehitatud keiser Nikolai II valitsemisajal. Nikolai II sidusid Haapsaluga ennekõike lapsepõlvemälestused ja väikelinna tuntus tema õukonnas.
....................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ..........................................................................10 2 1. Sissejuhatus Haapsalu jaamahoonet peetakse siiani üheks kaunimaks historitsistlikus stiilis jaamahoone näiteks. Lisaks ilule oli üle sajandi tagasi ehitatud jaamal ja jaamahoonel ka praktiline väärtus. Tänu jaamale said kohalikud mõisnikud linna majandust elavdada ja luksuslik jaamahoone koos perrooniga kõlbas ka tsaarile rongilt maha tulemiseks. Referaadis toon välja Haapsalu jaamahoone kui kauneima historitsismi jaamahoone kujunemise põhjused ning tema arhitektuuris esinevaid iseärasusi.
KEHRA RAUDTEEJAAM 1870. aastal liikluseks avatud Tallinna – Peterburi ehk Balti raudtee äärde rajati esialgsed jaamad keskmiselt iga 20 – 30 kilomeetri tagant. Nendesse püstitati tüüpprojekti järgi kahekorruselised puidust jaamahooned, veetornid - auruvedurite veega varustamiseks ja muud vajalikud ehitised. Kehra jäi kahe niisuguse jaama – Raasiku ja Aegviidu – vahepeale. Seetõttu Kehrasse esialgu jaamahoonet ei püstitatud, vaid piirduti peatuskoha ehk ajutise pooljaamaga mõisa ja kohaliku tee läheduses. Mõni aasta pärast raudtee avamist, mil inimesed olid uue transpordivahendi omaks võtnud, otsustati reisijate paremaks teenindamiseks jaamadevõrku tihendada. Nagu varemgi, võeti nüüdki aluseks tüüpprojekt, mida rakendati mitmes erinevas jaamas. Millegipärast otsustati uued jaamahooned (erinevalt varasematest) ehitada aga ühekorruselised ja puidu asemel kivist. Nii valmisid 1876
mõisalt ostetud maadele. Siit ka raudteejaama esimene nimi Allenküll, Alliku saksakeelne vaste. Paidele lubati ühendust Tallinnaga Türi Paide harutee kaudu. 1897. aastal algas projekti dokumentatsiooni korrastamine, 1898. aastal jäi valitsuse komisjon sellega rahule ja töö võis alata. Ehitustööd jagati alltöövõtjate vahel ja teeehitus algas ühel ajal nii Viljandist kui Tallinnast. Türi võttis vastu insenere, meistreid ja lihttöölisi raudteesilda, jaamahoonet ja abihooneid ehitama. Samal aastal jõudsid Tallinna esimesed Belgia vedurid. 1899. aastal töö aeglustus. Kahelt poolt alustatud teeotsad jõuti kokku viia 1900. aastal Kolu jõe juures. Esimene rong saabus Viljandist Tallinna 1900. aasta 18. juunil. Esimese sõidu tegid kaasa ka ümberkaudsed raudteeehitust toetanud mõisnikud. Laupa mõisnik Otto von Taube kirjutab oma mälestustes, et rong sõitis esmasõidul rööbastelt maha ilma erilist õnnetust kaasa toomata
annaabi.ee 
