.Juugendstiil:19.saj lõpul Inglismaal.Stiilialgatajaks Inglise kunstnik WilliamMorris(Koondas enda umber rühmituse Prerafaelliidid). Sõna Juugend tuleneb saksa keelsest sõnast nor, nooruslik.Sellele stiilile on isel. See,et lähtuti taimedest- looklevad ja väänlevad ronitaimed, troopilised lilled.Suund levis eelkõige arhitektuuris, kus kuhjati juugendlikke kaunistusi ha maja projekteerimisel lähtuti siseruumidest,hiljem kujundati välisilme:Teatrid, jaamahooned,hotellid. Eklektika-erinevate stiilide kokkusobitamine. Sümbolismi nim. Põhjamaades ja Venemaal rahvusromantismiks. Sümbolistlikud teosed kannavad endas ebamäärasust,tabamatut,müstilisust.Insp. mütoloogiast,ajaloost ja kunstniku enda fantasia.Osaliselt olid teosed romatilised,igatsevad,ilutsevad.Osalt aga sünged,õudust tekitavad.Ekspressionism-Tunnete väljendamine,rõhutamine.Alguse sai Saksamaal.Teoseid isel. Räiged toored värvid, koloriit sagely tumedates toonides
30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsismriiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. Historitsism Tallinnas > Kaarli kirik Kaarli kirik on neoromaanistiilis kirik Tallinnas.
Siiani tegutsev Horizon Tselluloosi - ja Paberi AS alustas tööd Kehras 1995. aastal ning avas pehmepaberi tootmise. 6 KEHRA RAUDTEEJAAM 1870. aastal liikluseks avatud Tallinna – Peterburi ehk Balti raudtee äärde rajati esialgsed jaamad keskmiselt iga 20 – 30 kilomeetri tagant. Nendesse püstitati tüüpprojekti järgi kahekorruselised puidust jaamahooned, veetornid - auruvedurite veega varustamiseks ja muud vajalikud ehitised. Kehra jäi kahe niisuguse jaama – Raasiku ja Aegviidu – vahepeale. Seetõttu Kehrasse esialgu jaamahoonet ei püstitatud, vaid piirduti peatuskoha ehk ajutise pooljaamaga mõisa ja kohaliku tee läheduses. Mõni aasta pärast raudtee avamist, mil inimesed olid uue transpordivahendi omaks võtnud, otsustati reisijate paremaks teenindamiseks jaamadevõrku tihendada. Nagu
Eraldi raudteeharu tehti puupapivabrikusse, mis kiirendas tunduvalt vabriku vedusid. 1915. aastal hakkasid sõjaväevõimud ehitama kitsarööpmelist Paide Tamsalu teed. Tamsalu valiti Tapa asemel, sest sealt kulges Paide suunas juba 1,7 versta pikkune kitsarööpmeline raudtee. 60,7 km pidi valmima juba järgmisel aastal, kuid proovisõit sai teoks alles 1917. aastal ja tee polnud sõidukõlbulik veel 1918. aasta algulgi. Raudtee lookles kohati kui uss, jaamahooned paiknesid ajutistes barakkides. Türi jaam sõlmjaamana sai lääneidasuunalise ühenduse laiarööpmelise raudteega. Ajaleht Tallinna Post kirjutab 1937. aastal: «... sõideti 10 15 kilomeetrit tunnis. Polnud ime, et rongi meeskond Tamsalu ja Vajangu jaama vahel metsas maasikal ja vaarikal käis. Iga väiksemgi tõus annud vedurile tublisti tööd.» Uuendused 19201930ndatel aastatel 1926. aastal võeti kitsarööpmeline raudtee Eesti Raudteede Valitsuse süsteemi ja hakati
ehitusplaan, kivist majast, nummerdatud krundid. Ehitusprojektid tüüpprojektide ja tüüpehitiste järgi. Kreisikeskustes kohustuslikud kivist kohtuhooned ja nummerdatud krundid. Tüüpfassaadid. Ka hävinud Tartu hobupostijaam oli tüüpprojekti järgi ehitatud. Lisaks ehitustegevusele tekkis Balti raudteevõrgustiku väljaehitamine 1870 Peterburi (Rakvere) Tallinn- Paldiski. Järgnes Tartu-Tapa haruraudtee, Riia-Pihkva, kitsarööpeline Valga- Tartu. Ka jaamahooned kuulusid tüüpprojektide alusel ehitatud hoonete hulka. Ajalooliste jaamahoonete liigendus 2 tiiba ja keskosa. Raudteeühendus lõi eelduse linnade arengule ja kasvule: eeslinnad hakkad laienema eeskätte raudtee suunas (2 pool raudteed ja piki raudteed tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised alevid nagu Vändra, Virtsu ja Lelle. n. Haapsalu raudteejaam Ehitustegevus arenes kahe lainena
on iseliimuv kiht Plaatide ülemiseks kihiks on naturaalsed mineraal -või Välisuksed on tihti suurte klaaspindadega või 100% klaasuksed. kivigraanulid, mis annavad erinevaid varvitoone. Puistekiht tagab katuse ~Vaheseinad~ Rahvarohketes hoonetes(kaubakeskused, jaamahooned) pikaealisuse kaitstes seda kliimamõjude eest. (agavad hoone sisemuse üksikuteks ruumideks)-pevad olema kõrged, kasutatakse välisuste juures õhkkardinaid. õhukesed, helipidavad ja vastama tulepüsivuselt hoone klassile. Uste eritüübiks on pendeluksed(ei sobi evakuatsiooniteele), voldik- BARDOLINE katuseplaadid Kandvad s- võivad olla sõltuvalt kasutatavast materjalist ja hoone ja klappuksed(ruumide eraldamiseks/ühendamiseks) ja liuguksed
annaabi.ee 
