Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Sademed võivad esineda : Vedelad Tahked Segasademed • uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää. Veeauru me ei näe, olekust tahkeks ehk Kõige väiksema näeme udu. tahkub.
PILVED JA SADEMED Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km ...
Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse. Pilvedest langevad: uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi, jää- või lumekruubid Maapinnal tekkivad kondensatsiooni produktid: Kaste, hall, jäide, kiilasjää, härmatis SADEMETE JAOTUS Agregaatoleku järgi: Vedelad: vihm, uduvihm Tahked: lumi, lume- ja jääkruubid, teralumi, jäävihm, rahe Segatüüpi: lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga Agregaatolek sõltub peamiselt õhutemperatuurist ning niiskusest. Langemise järgi: Laussademed: - täispilvisuse korral (Ns, St, As) - Sadu kestab pikalt (nt mitu ööpäeva) - Saju intensiivsus mõõdukas või nõrk ning muutub vähe - Sajab suurel territooriumil - Lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts Hoogsademed:
b) Jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis, kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka allajahtunud piisakesi. c) Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel. d) Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel. 17. millised on tähtsamad sademete liigid? Agregaatolekute järgi liigitatakse sademeid vedelateks ( vihm, uduvihm), tahketeks ( lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe), ning segatüüpi sademeteks ( lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga).
2. MIS ON SADEMED JA SADEMEHULK Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe või vms kujul. Maapinnale langevate sademeosakeste oleku järgi eristatakse: Vedelaid (vihm, uduvihm) Tahkeid (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) Segatüüpi sademeid (lumelörts) Sademete langemise järgi eristatakse kahte tüüpi sademeid: laussademeid ja hoogsademeid. Laussademed kestavad pikemat aega, nad on kas mõõduka või nõrga intensiivsusega. Sellel juhul langevad sademed ühtlaselt ning esinevad ulatuslikumal alal. Hoogsademeid iseloomustab aga muutlik ja samas ka suur intensiivsus. Sademed kestavad üldiselt lühikest aega ja hõlmavad väikest maa ala. Mis on aga sademehulk
- Kihtpilved Stratus (St) - Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske õhu tõusmisel, mille käigus õhk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka jääpilved. - Rünkpilved Cumulus (Cu) - Rünksajupilved Cumulonimbus (Cb) 37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm) - Tahked (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) - Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga) Sademete liigitus langemise iseloomu järgi: - Laussademed (kestab tavaliselt pikemat aega) - Hoogsademed (Saju intensiivsus on muutlik, kestab tavaliselt lühikest aega.) KASUTATUD MATERJALID: V. Truija õppematerjalid keskkonnafüüsikast, Räpina Aianduskool Vikipeedia http://ael.physic.ut.ee/KF.Public/Oppetyy/Hanno_Uuendatud_konsp2004_5_osa.pdf http://www.google.ee/url?
_a= 9.8°C/1 km kuivadiabaatiline gradient 7.Sademed. Veeauru tihenemine veepiiskadeks ja sademete kujunemine toimub väga erinevates oludes. Jäävihm koosneb väikestest läbipaistvast kõvast jääst terakestest, mis kõvale pinnasele langemisel hüplevad. Terad tekivad vihmapiiskadest, kui need maapinna läheduses läbivad külma õhukihi. Jääkruubid, lumekruubid, teralumi. Vihmasaju esinemiseks peab vihmapiisale mõjuv raskusjõud ületama tõusa õhuvoolu. Lumeräitsakad nende tekkimiseks on vajalik tuumade olemasolu, mille ümber räitsakaid kujundv aine saaks tiheneda. Rahe tuumaks võib olla väike lumehelbeke või mõni tahke jääkristall.Selle tuumaga ühinevad alajahtunud veepiisad, mis tuumaga kokkupuutel jääks muutuvad
suuremaid osakesi. Enamasti koaguleeruvad nõela- või tähekujulised jääskeletid ja sealjuures mitte väga madalate temperatuuride juures. Tekivad lumehelbed. Üksikud helbed võivad sisaldada isegi mitusada lumetähekest. Jäised pilveosakesed võivad suureneda ka nii, et neile satub langemisel väikesei allajahtunud veepiisakesi. 33) Sademete liigitamine. AGREGAATOLEKU JÄRGI: *Vedelad (vihm ja uduvihm) *Tahked (lumi, lumekruubid, terlumi, jääkruubid, jäävihm ja rahe) *Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga ja jäävihm koos vihmaga) LANGEMISE ISELOOMU JÄRGI: *Laussademed (langevad enamasti täispilvituse korral, kestab tavaliselt pikemat aega isegi mitu ööpäeva. Saju intensiivsus on enamasti aga mõõdukas või nõrk ja muutub vähe. Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. Laussademete alla kuuluvad: lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm ja lauslörts) *Hoogsademed (kestab lühikest aega
Härmatis. Rahe – (hail) jäätükid üle 5 mm Tsentrifugaal- (tsentripetaal)jõud Teraline härmatis (soft rime) – Tekib Lumekruubid – snow pellets alla 2 mm Hõõrdumisjõud õhutemp-l –3 kuni -7°. Ladestus tekib Jääkruubid – ice pellets –kuni 3 mm, puuokstele, traatidele, rohukõrtele uduse põrkuvad maas Tuult iseloomustavad suurused. tuulise ilmaga. Sade kristallideta. 7. Stabiilsus. Sademed Tuult iseloomustavad: suund, kiirus,
Sademed langevad maapinnale mitmel kujul: uduvihm, vihm, rahe, lumi. Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1) vedelad (vihm, uduvihm) ja 2) tahked (lumi, lumekruup, teralumi, jääkruup, jäänõelad; 3) segasademed (lumelörts). Sademeid liigitatakse langemisiseloomu järgi: 1) laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts). 2) hoogsademed (hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe). * pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused, nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem piisk, seda kumeram on ta pind ning selle kohal max veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurab, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. * jääkristallide suurenemine sublimatsooni teel jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega
gradient.Selle all mõistetakse temp.langust hoogvihm, hooglumi, hooglörts, ning võimsamateks püstvoolukesteks. · Tavalise tolmu osakeses pole ühe pikkusühiku kohta vertikaalis.Tavaliselt lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib Samal ajal võib kõrval jahedama pinna kohal hügroskoopsed ega vees võetakse vertikaalsihis pikkusühikuks liigistada: massisiesteks, frondisademeteks. kujuneda laskuv vool
teel,gravitatsioonelise koagulatsiooni teel.Liigid:Agregaatoleku järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lumi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi sademeteks(lumelörts,rahe koos vihmaga,jäävihm koos vihmaga).Langemise iseloomu järgi: laussademeiks (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts), hoogsademeiks (äikesevihmapilv: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib liigistada: massisiesteks, frondisademeteks. Kondensatsioon: on auru muutumine gaasilisest olekust veeks.Mida väiksem on piisk,seda kumeram on ta pind. Kumerama pinna kohal on veeauru rõhk suurem. Kõrvuti asetsevad erineva suurusega piisad-järelikult väiksemalt piisalt vesi aurub ja kondenseerub suuremale piisale.Nii suurenevad piisad väiksemate arvel.Jääkristallide suurenemine sumblimatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
