Õigus ius civile’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused. 3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile Senat muutub printsepsi tööriistaks Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid) Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks Keiser Justianus (527 – 565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus iuris civilis (529 – 534) Rooma õigusajaloo periodiseering II
c. Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr) i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii. Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile iii. Senat muutub printsepsi tööriistaks iv. Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid v. Jurist Salvius Iulianuse "Edictuum perpetuum" (ca 130 pKr) vi. Jurist Gaiuse "Institutiones" (160 pKr) d. Dominaadi ehk absoluutne monarhia aeg (284-565): i. Senine printsipaadi vorm polnud enam nii hea, muutus probleemseks kuna neil polnud enam pärijaid --- muutis ebastabiilseks ii. Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus iii. Keisril võimutäius iv
See, millest ta teadlik ei ole, pole ka tema omandis. Aga juba peitvara mõistes sisaldub asjaolu, et omanik selle olemasolust ei teadnud ning seega tal peitvara üle võimu ei olnud.46 15 2. sajandi keskpaigaks koolkondade erinevad põhimõtted ühtlustusid. Teatav ühtlustumine toimus koolkondade kõrvuti eksisteerimise tulemusena, kuid põhiliselt on see Salvius Iulianuse teene. Talle andis keiser Hadrianus korralduse võtta kokku kõik eelnevad preetorite ediktid ning koostada edikti lõplik redaktsioon, mis sai nime Edictum perpetuum (,,Igavene edikt", u 130. a pKr). Seda kirjutades ühendas Iulianus mitu erinevat asja. Üheks selliseks ühtlustumise näiteks on peitvara. Keiser Hadrianus lahendas selle probleemi saalomonlikult, arvestades mõlema koolkonna ning vaidluspoole arvamusega: pool peitvarast saab leidja, pool maatüki omanik.47
Gaius teoses „Rerum cottidianarum“. Media sententia võttis üle ning esitas CIC teises osas Digesta 6. sajandil Rooma keiser Justinianus. Spetsifikatsiooniprobleemi lahendus tekkis seega suhteliselt hilja. Üldiselt olid 2. sajandi keskpaigaks alguses väga vastandlike põhimõtetega koolkondade erinevused ühtlustunud. Teataval määral ühtlustusid erinevad põhimõtted juba koolkondade kõrvutieksisteerimise tulemusena, kuid põhiliselt oli see sabiniaan Salvius Iulianuse teene. Talle andis keiser Hadrianus korralduse võtta kokku kõik eelnevad preetorite ediktid ning koostada edikti lõplik redaktsioon, mis sai nime Edictum perpetuum (Igavene edikt, u 130 pKr). Seda koostades ühendas Iulianus mitu erinevat asja. Esiteks käsitles ta ius honorarium’it, preetorite õigust koos ius civile’ga ühtse õigusena (ius). Teiseks ühendas Iulianus ediktiredaktsiooni koostades kahe õigusteadusliku koolkonna põhimõtted. Nimelt võttis ta üle hilisest vabariigist
annaabi.ee 
