Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep
2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik? Kasutatakse tihti balletinumerid 5)Nimeta ooperiheliloojaid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Prants:Bizet, Verdi, Gounad Saksa: Wagen, C.M von Weber, Schumann Itaal: Donizetti, Rossini MÕISTED Impressaario- grupijuht Itaalia ooperis Opera buffa- koomiline ooper Opera seria- tõsise sisuga ooper. Belcanto- ilus laul. Itaaliale iseloomulik laulmismaneer Grand opera- suur ooper. Tihti põhjalikult läbi mõeldud prantsuse ooper(koor, ballett) Mitme zanriline teater- teater kus mängiti ühe katuseall teatrit, ooperit, balletti, sõnalavastusi, draamat. Pärineb Saksamaalt. Trenskriptsioon-teise helilooja looming klaveril. Leit motiv- juhtmotiiv
-kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , ) -kui lisand puudub siis( , ) Laused: S_: ,, O_ .!? `` ,, O_ ,!? ´´ S_ . Ühend: -l,m,n,r ( 2 s) -l,m,n ( ühend 1x) -gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x) -ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x) -modern+ne liide ( modernne) -monarhi- mida? ( 1 x) -valss-(l,m,n,r 2s) -valsile-(keda?mille?mida?- 1s) -ainsus(2x)-kirss -mitmus(1x)-kirsid -Itaal/ia+lane=itaallane , Tsehh/i+lane=tsehlane , Portugaal+lane=portugaallane -kontr/a+revolutsioon=kontrrevolutsioon(kui lõppeb ja algab kaas.h siis on (2x) -tüvi+tegija=söö+ja, vii+ja, raju+ja -likkus-mis?(2x)-sõbralikkus-nim. -lik-missugune?(1x)-sõbralik -stikune-missugune(1x) om.kelle?mille? -stikkus-mis?(2x) nim. -stikku-kuidas?(2x)os.keda?mida?
USA tahtis vähendada liikmesriikide relvajõudusid. Pr. Ja Ing. Polnud nõus. Rahvasteliit pidi seadustama võitjatest suurriikidest domineerimise Euroopas. USA ei tahtnud enda kanda võtta sellise maailmakorralduse tagamist. USA hakkas teostama isolatsiooni poliitikat. Washingtoni konverents: 1921-1922. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuste piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ja Jaapani vägede välja viimine Vene kaug-idast. Osa võtsid Pr., Ing., Jaap., Itaal., Hiina, Belg., Portu., Madalm.. Dawesi plaan-1923-1924 Saksamaa reparartsioonimaksete vähendamine, Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamine maa majnaduse taastamiseks. See soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ja võimaldas alustada repartsioonide regulaarset tagasi maksmist. Briandi-Kelloggi pakt-1928. sõjad kuulutati riikliku poliitika ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks.
institutsioonide reformimist (E Nõukogu ja EParlamendi koostöö tugevnemise teel). Kitsendati küsimuste ringi, kus liikmesriigid saavad Nõukogus hääletamisel kasutada vetoõigust. Määrati kindl liikmesriikide esindajate proportsioonid. EP-732 liiget: Eestil 6. Hääletamine Nõukogus: kvalif hääletamisel arvest riikide erinevat kaalu, seejuures suurte riikide häältekaalu 3-kordistati ja väikeste riikide oma ainult- kahekordistati. Seejuures suurem arv oli Saksam, Pr, Itaal, Ühendkun- 29, Eestil 4, Maltal -3 häält. Nice lep otsuse jõustumisel al 2005 on vajalik kokku 73,29% häältekaal, seejuures 2/3 liik.riikide osalust, mis moodustaks 62% liidu riik rahv üldarv-t. Nica lep tähtsus seisab EL laienemise tee avamises; Kõigi riikide parlam ratif-d Nice lepingu. Ainult Iirimaal esimesel referemd-l oldi vastu, teist korda refer (2002 suvel) õnnestus. EL-tuleviku puudutava konstitutsioonilise protsessi alguseks määrati 2004, mil algab riikide
6 1 % , Ita a or d i p artne % , H is paan 7 ,1 5 lia 7,97%, H olland eks p ia 8 ,1 6 % , H is p a a n 5 ,8 8 % , Itaal , S u u rb r it ia 6,68%, 1 a 7,04 % a nnia 4,9%, , i ta n n i A 7,8% 4 % , S uurbr %,
annaabi.ee 
