põhjus väikelastel) pealesurutud potitreening - ebameeldiv WC, privaatsuse puudumine jne. Elukorralduse muutused (lasteaeda või kooli minek jne). Vähene füüsiline koormus (koolieas). Kõhukinnisuse sümptomid: Kõhukinnisuse puhul koguneb jämesoole lõpuossa kõva roe, mille väljutamine on vaevaline ja vahel valulik. Laps võib kaevata kõhuvalu, ebamugavustunnet kõhu piirkonnas ja muutuda virilaks, rahutuks ning isutuks. Kõhukinnisusele võib viidata ka lapse päevane voodi või pükste märgamine, äkiline tugev vajadus urineerida, urineerida pingutades või korduvad kuseteedeinfektsioonid. Kõhukinnisusega võib kaasneda ka pükste määrimine roojaga ehk enkoprees (roojapidamatus), mis on enamasti püsiva kõhukinnisuse tagajärg väike- ja koolilastel. Seda võib segi ajada püksi roojamise või kõhulahtisusega. Tegelikult valgub
Tsöliaakia võib kulgeda peamiselt tüüpilise ja atüüpilise haigusvormina. Nii ühele kui teisele võib eelneda asümptomaatiline vorm, mille puhul haigel puuduvad küll vaevused kuid uuringul leitakse kahjustunud peensoole limaskest. Tsöliaakia tüüpiline vorm esineb sagedamini 6-24 kuu vanustel lastel. Haiguse alguses on märkimisväärne tsöliaakiahaige lapse tuju, une ja isu muutus – heatujuline, seni hästi arenenud ja kasvanud, rahuliku unega laps muutub virilaks, rahutuks, isutuks, unetuks ja jõuetuks. Vaevatud ja virila olekuga kõhn, kahvatu, isutu ja suure kõhuga laps – nii näeb välja tsöliaakiahaige, kui haigus on juba kestnud pikemat aega. Tüüpilisele vormile on iseloomulik krooniline või perioodiline kõhulahtisus (väljaheide võib olla vedel või puderjas, suures mahus, läikiv, savijas-hallikas-pruun, vahutav, väga halva lõhnaga). Kõhulahtisuse perioodid võivad vahelduda nii normaalse väljaheite kui ka kõhukinnisuse perioodidega
Mis juhtub lapse organismiga kohanemise perioodil? Kas muutus on ka väliselt märgatav? Lasteada tulekuga, kohanemise perioodil, märgib Elkonin (1), toimub lapses teatud sterotüüpide murrang: tuttavast kodusest keskkonnast satub laps harjumatusse, uude keskkonda, kus tema jaoks on palju tundmatut: kindel päevakava, lapsevanemate puudumine, teistmoodi suhtlemine - kõik need muudatused võivad lapse viia pingeseisundisse, mille tulemusena muutub laps isutuks, ilmnevad hirmud, laps keeldub mängimast teiste lastega, on kahvatu jumega, rahutu, põeb sagedamini, kui varem. Kõne areng võib aeglustuda, laps tunnetab rohkem täiskasvanu hääletooni ja miimikat, kui sõnumi tähendust. Mis on lapse arengu seisukohalt kohanemise perioodil kõige olulisem? Lapse arengu seisukohalt on kohanemisperioodil kõige tahtsamad tema lähiümbrus, kus ta suurema osa päevast veedab ehk siis kodu ja lasteaed. Hea
13. Kõhukinnisusega laps. Kõhukinnisuse korral muutub roe kõvaks ja laps roojab üle mitme päeva. Roojamine on valus, roe on pabulatena, potti või mähkmele võib tulla verd Kõhukinnisuse korral laps muutub enne kakamist rahutuks, kardab potti. Tihedad ja karedad roojamassid võivad vigastada päraku ümbrust ja tekivad pärakulõhed, mis teevad roojamise valulikuks. Lapse vaevuste leevendamiseks määrige päraku ümbrust vaseliiniga. Mitmepäevase kõhukinnisuse korral laps muutub isutuks, võib tekkida isegi iiveldus ja oksendamine. Kehakaal langeb. Kuidas last aidata? Lapse aitamiseks mõelge eelkõige läbi toitmine. Kõhukinnisuse parim ravi on selle ennetamine. Kõhukinnisus võib tekkida ühekülgse ja liigselt kuiva toidu söömisest. Ka liiga magus ja rammus toit võib olla põhjuseks. Valida tuleks mitmekülgne ja eale vastav toit. Lapsele tuleb anda roojamassi suurendavaid toite. Kindlasti andke iga päev putru, millele lisage kliisid jääkainete hulga suurendamiseks
annaabi.ee 
