Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond Maomahla nõristusele eelneb reflektoorne süljenõristus piklikaju süljenõristuskeskuse kaudu. Ja sellele järgneb maomahla sekretsioon, mis toimub enne, kui toit jõuab makku tänu n.vaguse reflektoorsele mõjutusele: toidu nägemine, lõhn, maitse, kaetud laud. Pavlov pidas seda faasi väga oluliseks järgnevale seedeprotsessile ja nimetas seda isumahlaks. 2. Gastraalne faas s.o.seedimine maos See faas algab u. 30 minutit peale toidu saabumist.Toit maos, täpsemalt maoseina venitus stimuleerib hormoon gastriini sekretsiooni püüloruses. Gastriin läheb otse vereringesse ja stimuleerib maonäärmetes maomahla produktsiooni (eeskätt HCl ja seedenõrede hulka, mitte aktiivsust). Valgu töötlemisel tähtsamaks ensüümiks on pepsinogeen, mis HCl toimel aktiviseerub pepsiiniks ja lagundab valgu polüpeptiidiks.
Maomahla sekretsiooni 3 faasi: 1. Kefaalne(kr.k kephale e pea) faas - maomahla nõristusele eelneb reflektoorne süljenõristus PIKLIKAJU SÜLJENÕRISTUSKESKUSE kaudu - järgneb mahomahla sekretsioon, mis toimub enne kui toit jõuab makku, tänu n.vaguse reflektoorsele mõjutusele: toidu nägemine, lõhn, maitse, kaetud laud. - Pavlov pidas seda faasi ouliseks järgnevale seedeprotsessile, nimetades selle ISUMAHLAKS. 2. Gastraalne faas e seedimine maos - algab u 30 min peale toidu saabumist - toidu sattumisel makku ja sellst tingitud maoseina venitus stimuleerib hormoon GASTRIINI sekretsiooni püüloruse osas - gastriin läheb otse vereringesse ja stimuleerib maonäärmetes maomahla produktsiooni (eeskätt HCl ja seedenõrede hulka, mitte aktiivsust). ● Valgu töötlemise tähtsaim ensüüm on PEPSINOGEEN, mis HCl toimel aktiviseerub pepsiiniks ja
ärritajate (toidu välimuse, lõhn, indiferentsed ärritajad, mis on varem kokku langenud toidu saamisega) ja tingimatute ärritajate (suu ja neelu limaskesta mehaaniline ärritus toiduga) mõjul. Erutus, mis tekib retseptorites, antakse üle toitumiskestesse, kust impulsid uitnärvi eferentseid kiude mõõda maonäärmete juurde kulgevad. Tingitud reflektoorne maomahla nõristumine võib alata toidu haistmise ja nägemise mõjul. Seda mahla nim isumahlaks, selle nõristumine valmistab magu ette toidu vastuvõtmiseks. Isu, st.toidu organismi viimise vajaduse tunnetamine soodustab maonäärmete erutust. Isu tekkimine on seotud tingitud ja tingimatute ärritajate mõjuga. Seetõttu on söömis-tingimustel ja toidu maitsel oma tähtsus seedimisprotsessis. Siiski, vaatamata tingitud- reflektoorsete ärritajate suurele osale isu tekkimises, loetakse peamiseks toitumiskeskuse ärritajaks vere koostise muutumist. 2
ärritajate (toidu välimuse, lõhn, indiferentsed ärritajad, mis on varem kokku langenud toidu saamisega) ja tingimatute ärritajate (suu ja neelu limaskesta mehaaniline ärritus toiduga) mõjul. Erutus, mis tekib retseptorites, antakse üle toitumiskestesse, kust impulsid uitnärvi eferentseid kiude mõõda maonäärmete juurde kulgevad. Tingitud reflektoorne maomahla nõristumine võib alata toidu haistmise ja nägemise mõjul. Seda mahla nimetatakse isumahlaks, selle nõristumine valmistab magu ette toidu vastuvõtmiseks. Isu, st.toidu organismi viimise vajaduse tunnetamine soodustab maonäärmete erutust. Isu tekkimine on seotud tingitud ja tingimatute ärritajate mõjuga. Seetõttu on söömis-tingimustel ja toidu maitsel oma tähtsus seedimisprotsessis. Siiski, vaatamata tingitud- reflektoorsete ärritajate suurele osale isu tekkimises, loetakse peamiseks toitumiskeskuse ärritajaks vere koostise muutumist. 2