1. Marjakultuuride (sõstarde) kasvatamine 2. Tehnoloogilised võtted 3. Masinad (sobivus antud tehnoloogiasse) 4. Tehnilised lahendused ??? 5. Külvi rajamine Reavahe laius sõltub hiljem reavahede hooldamiseks kasutavate masinate ja harimisriistade laiusest. Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid
Sõstrakasvatus Istanduse rajamine • Planeeritakse koristamine • Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused • Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine
haruneb rohkesti, üsna laiuv (maa ligi hoidev), talvele vastupidav, haiguse- ja kahjurivaba, saagikas. Sobib hästi ka pinnakatte-ja ilutaimedeks oma nägusate õite, marjade ja sügisvärvuse poolest. Aretatud Soomes. Kasvatajad Eestis- kontrollida, kas tegutsevad, vajadusel lisada uusi kasvatajaid. Toomas Jaadla Marjasoo talu Are Roosvaldi Metsa talu Tõnu Oksa Marjamaa talu Elmar Zimmeri Seedri talu Istikute kulu pinnaühikule ja maksumus Istutusskeem 1.5 m x 0.75 m Leida istikute kulu 1 ha-le ja ridade arv! Paljundusvõtted Vegetatiivsel paljundamisel saadakse emataimega sarnane ja ühtlane istutusmaterjal. Kultuurmustikate puhul on mitmeid vegetatiivse paljundamise võimalusi. Paljundamine pistokstega kasutatakse kasvu lõpetanud üheaastaste okste osi. Hästi arenenud, puitunud ning tervetest okstest võib pistoksi lõigata hilissügisest varakevadeni. Sügisel
sügavusele Talvel kannatab kuni -30°C liivsavimullad augusti teine pool Taimede ümber peale mulla sulamist Mitmeaastane Kevadised öökülmad ei Põhjavesi ei tohiks olla Istutusskeem 100x100 kobestamine Korraga on soovitatav murda Alates teisest aastast kahjusta taime kõrgemal kui 1,2m Auk kaevata sügav ja põhja Vajadusel kastmine 2-3 vart arenevad varred Kui soojus tõuseb üle 20 Tuulte eest kaitstud sõnnikut Sügisel taime ümbrus katta Vart ära lõika
cm, siis ei kasva peedid liiga suureks. toidu valmistamiseks Seemneid eelnevalt leotada ja eelidanda. Tärkab 2 nädala jooksul. Taimed istutada välja 40-50 päeva vanuselt, kui möödub hiliste öökülmade oht. Hooldus seisneb kobestamises, lämmstikväetistega juurevälises väetamises, kastetakse vastavalt vajadusele. Külv 10.-30. aprill. Külvisügavus 3-4 cm. Istutus 25. maist - 5. juuni. Saagikoristus 20. juunist - 15. augustini. keedetult suppides ja Istutusskeem 50x50 cm. püreedes külv tehakse mai lõpus-juuni alguses. Külvisügavus kergetel muldadel 5 - 8 cm, rasketel muldadel 4 - 5 cm. Peale 1-2 pärislehe ilmumist tuleb taimi harvendada, eemaldades nõrgad ja väljaarenemate taimed. Seda tuleb teha ettevaatlikult, mitte väljatõmmates, vaid äranäpistades, et mitte vigastada kasvamajäävaid küpsetamiseks, taimi. Kuival ajal tuleb taimi tingimata kasta praadimiseks jne