Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelemiseks on hea tahte, hoole ja püüdlikuse kõrval vaja ka oskusi ja teadmisi. Tähtsaim tingimus maasikate kasvatamiseks on õige agrotehnika. Iga aastase rikkaliku saagi saamiseks on oluline istutuskoha õige valik ja ettevalmistamine. Eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutuskoha valik ja ettevalmistus · Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad
1) kasutatakse istikuid, mille võra pidevalt kärbitakse (vormipuud); 2) rajatakse puuderiba tuule või müra kaitseks. (4) Kavandamisel välditakse puu kasvamisest tekkida võivat kahju ehitistele ja tehnovõrkudele ning jäetakse nende hooldamiseks vajalik ruum, samuti arvestatakse täiskasvanud puu võra suurusega, et vältida hilisemat ülemäärast okste kärpimist. (5) Istutuskohta ei tohi kavandada kinnistu piirile lähemale kui 3 m ilma kõrvalkinnistu omaniku nõusolekuta. (6) Istutuskoha tüüplõigete koostamisel ning istikute toestamise, kaitsmise ja multimise kavandamisel lähtutakse lisades 3 Istiku toestamise, kaitsmise ja multimise nõuded, 4 Tänavapuu sillutatud alale istutamise joonis ja 5 Pargipuu ettevalmistamata kasvupinnasesse istutamise joonis toodud nõuetest. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 2 Avalikule alale puude istutamise kord
loode- ja kaguküljed. Tuleb jälgida, et taim ei jääks räästa alla, kust vesi võiks peale tilkuda. Taimede vahekaugus võiks olla 11,5 meetrit. Lagedale maale istutamisel tuleb valida lõuna- või edelasuunaline kallak, mis peab jääma tuulevarju. Viinapuudele sobib kergema lõimisega kuivemapoolne muld, mis kevadel kiiremini soojeneb (Kivistik & Niiberg, 2002). Istutamine. Parim aeg istutamiseks on kevadel ja kevadsuvel. Istutuskoha võib juba sügisel ette valmistada, või teha seda kevadel vähemalt kaks nädalat enne istutamist, et varuväetised jõuaksid mullas lahustuda. Mitmerealises istandikus võiks ridade vahe olla 22,5 meetrit. Istutusauk võiks olla 5060 cm sügav ja läbimõõduga 4050 cm. Auk täidetakse huumusrikka mullaga, millesse segatakse 510 kg kõdusõnnikut ja komposti ning fosfor- ja kaaliumväetisi (Kivistik & Niiberg, 2002). Hooldus esimesel kasvusuvel
keskmiselt vajuvad pinnased ~ 20%. Kui pinnas tihendatakse õigesti, ei vaju see enam pärast tööde lõppu. Vajumisvaruga tuleb arvestada ka materjalide hankimisel. Allpool esitatakse soovitusi kasvupinnaste paksuse valikuks. 79 Tabel 14 Kasvupinnaste ligikaudne paksus ja istutuskoha läbimõõt olenevalt sellel kasvatatavast taimeliigist (Viherympäristöliitto, julkaisu 31 järgi) Kasvupinnase Üksikult kasvatatava taime istutuskoha Taimegrupp sügavus (cm) läbimõõt, cm Tarbe- ja ilumuru 20 Spordi- ja golfimuru 30 Kõrgekasvulised allee- ja pargipuud 80 150
annaabi.ee 
