Maa ettevalmistamine sarnane maasikaga. Varuväetised (sõnnik 80-100 t/ha; PK hapendit 80-100 kg/ha mõlemat). Istikud 1-2 aastased 3 oksaga. Istutusaeg oktoober. Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas. Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš. Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul. Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks.
Lume kuhjamisel ploomipuu võrasse saab kaitseefekti veelgi suurendada. Pungad, mis on talvel lume all olnud, aitavad noortel puudel, mis on saanud suuri kahjustusi, taastuda. Pungadest arenevad külmajärgsel suvel pikad aastakasvud, mis juba kolmandal neljandal aastal hakkavad taas saaki andma.Vanemad ploomipuud on seetõttu halvemas olukorras, sest neil ei ole enam alumistel okstel pungi, mille tõttu on ka nende taastumisvõime väiksem. Võraokstega ploomiistiku istutusaegne tagasilõikus sarnaneb põhimõtteliselt õunapuu lõikamisega. Erinevus seisneb ainult selles, et ploomipuul pole tüve. Hargnema sudimiseks tuleb istikut kärpida 20 cm kõrguselt, kui selles istikus on hargnemata okulaat. Paaril istutusjärgsel aastal annab puu väga pikki, kohati isegi paarimeetriseid võrseid, mida tuleb vähemalt ühe neljandiku võrra kärpida, jälgides seejuures vajaliku ladva nurga (saja kraadi piires) jäämist puule
kaitstud. Lume kuhjamisel ploomipuu võrasse saab kaitseefekti veelgi suurendada. Pungad, mis on talvel lume all olnud, aitavad noortel puudel, mis on saanud suuri kahjustusi, taastuda. Pungadest arenevad külmajärgsel suvel pikad aastakasvud, mis juba kolmandal – neljandal aastal hakkavad taas saaki andma.Vanemad ploomipuud on seetõttu halvemas olukorras, sest neil ei ole enam alumistel okstel pungi, mille tõttu on ka nende taastumisvõime väiksem. Võraokstega ploomiistiku istutusaegne tagasilõikus sarnaneb põhimõtteliselt õunapuu lõikamisega. Erinevus seisneb ainult selles, et ploomipuul pole tüve. Hargnema sudimiseks tuleb istikut kärpida 20 cm kõrguselt, kui selles istikus on hargnemata okulaat. Paaril istutusjärgsel aastal annab puu väga pikki, kohati isegi paarimeetriseid võrseid, mida tuleb vähemalt ühe – neljandiku võrra kärpida, jälgides seejuures vajaliku ladva nurga (saja kraadi piires) jäämist puule. Eemaldada tuleks ainult murdumisohus
Lume kuhjamisel ploomipuu võrasse saab kaitseefekti veelgi suurendada. Pungad, mis on talvel lume all olnud, aitavad noortel puudel, mis on saanud suuri kahjustusi, taastuda. Pungadest arenevad külmajärgsel suvel pikad aastakasvud, mis juba kolmandal – neljandal aastal hakkavad taas saaki andma.Vanemad ploomipuud on seetõttu halvemas olukorras, sest neil ei ole enam alumistel okstel pungi, mille tõttu on ka nende taastumisvõime väiksem. Võraokstega ploomiistiku istutusaegne tagasilõikus sarnaneb põhimõtteliselt õunapuu lõikamisega. Erinevus seisneb ainult selles, et ploomipuul pole tüve. Hargnema sudimiseks tuleb istikut kärpida 20 cm kõrguselt, kui selles istikus on hargnemata okulaat. Paaril istutusjärgsel aastal annab puu väga pikki, kohati isegi paarimeetriseid võrseid, mida tuleb vähemalt ühe – neljandiku võrra kärpida, jälgides seejuures vajaliku ladva nurga (saja kraadi piires) jäämist puule. Eemaldada tuleks ainult
annaabi.ee 
