aga on aluseks tihedale ning toimivale laevaliiklusele. Klimaatilisest osast vaadates on Eesti vga heas asukohas. Ohtralt vett thendab htlasti ka head kalasaaki. Samuti asub ta paljude suurriikide, keskuste, lhedal. Eesti asub parasvtmelises kliimas, siin on krgelt levinud metsandus. Eesti ekspordib lviosa kohalikust puidust. See on aga vimalik ainult tnu klimaatilistele eelistele. Siin on vga viljakad mullad, mis sobivad ideaalselt okaspuudele. Metsandus on vga agressiivne: tehakse lageraiet, istutamata uusi puid, lage ala aga kattub lepavsaga ja muutub inetuks ning kasutuks. Mida aeg edasi seda rohkem pratakse thelepanu sellele, et Eesti metsavarud ei ole nii kiiresti taastuvad ja mingil hetkel kaovad metsad tielikult ning selle vltimiseks istutatakse uusi puid. Plevkivi, mida leidub ka Eestis, ei ekspordita, kuna seda pole siin piisavalt palju ja see ei tasuks ra. Tootmine toimub alati seal, kus on seda kige tulusam teha. Kui niteks tooraine prineb hest riigist, saadetakse see
puidutööstuse jaoks, mitte ei põhjusta ainult paljude loomade, puu- ja taimeliikide väljasuremist, vaid avaldab ka hävitavat mõju maailma kliima soojenemisele.11 Üks peamiseid põhjuseid, miks on mets inimkonnale nii tähtis, on see, et metsad on nn süsiniku neeldajad, mis võtavad atmosfääris oleva süsinikdioksiidi ja teisendavad selle vajalikuks hapnikuks, et inimkond ja teised elusolundid seda ohutult hingata saaks. Vähendades suuri metsaalasid, ilma puude tagasi istutamata, põhjustame me süsinikdioksiidi koguse muurumist atomosfääris, millel võib olla suur mõju tervele maailmale. Metsad on inimestele ja loomadele olulised, kuna nad on kodudeks miljonitele liikidele, aitavad vältida pinnase erosiooni, neelavad globaalse soojenemisega seotud kasvuhoonegaase, takistavad mulla kuivamist, toodavad hapnikku ja absorbeerivad süsinikdioksiidi. Metsad katavad ligikaudu 30% maailma maaaladest ning igal aastal see ala väheneb märgatavalt. Kui metsade
ache=1284122549 1.15 Helmikpööris (Heuchera) Konkreetne liik: verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: väike puhmik. Lehed: igihaljad, rohelised, sügisel muudavad värvust. Õied või õisikud: väikesed, seguvärvides kellukesed, õrnadel vartel õhulistes pööristes. Õitseb juunist-augustini. Liigi eritunnused: lehed säilivad ka lume all. Ühel kohal võib kasvada ilma ümber istutamata 3-5 aastat. Kasvukoha nõuded: huumusrikas mittehappeline muld, päikseline või varjuline kasvukoht. Ei talu liigniiskust. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, püsilillepeenras. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267 http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/verev-helmikpooris-leuchtkafer1/? category=1&panel=2 1.16 Hosta(Hosta) Konkreetne liik: Võsundhosta (Hosta decorata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 50 cm kõrguseks ja puhma läbimõõt
08.08.2013. 1.15 Helmikpööris (Heuchera) Konkreetne liik: verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) (joon. 29, joon.30) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: väike puhmik. Lehed: igihaljad, rohelised, sügisel muudavad värvust. Õied või õisikud: väikesed, seguvärvides kellukesed, õrnadel vartel õhulistes pööristes. Õitseb juunist-augustini. Liigi eritunnused: lehed säilivad ka lume all. Ühel kohal võib kasvada ilma ümber istutamata 3-5 aastat. Kasvukoha nõuded: huumusrikas mittehappeline muld, päikseline või varjuline kasvukoht. Ei talu liigniiskust. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, püsilillepeenras. Joonis 29. Verev helmikpööris (http://www.pro-faber.ro/index.php? tld=317707&location=2834&language=1&showproducts=yes&page=4) Joonis 30. Verev helmikpööris Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=270&art=328. 08.08.2013. Seemnemaailm
annaabi.ee 
