· surmaotsused langetati revolutsiooniliste tribunalide poolt ilma kohtuta · rakendati pantvangide võtmist · Trotski algatusel hakati rajama kontsentratsioonilaagreid, kuhu paigutati nn kontrrevolutsioonilised elemendid · täpsed andmed hukatutest puuduvad, aga hinnanguliselt on pakutud, et 1918- 1922. a hukkus vähemalt 8 milj inimest (peaaegu sama palju, kui oli I 4 maailmasõjas sõdinud riikidel hukkunuid kokku). (Allikas: Istorija Otetsestva XX vek Utsebnik. M 2006). · Lisaks sellele lahkusid paljud intelligentsi hulka kuulunud inimesed ja sõjaväelased Venemaalt välismaale. NSV Liidu välispoliitika · oli salakaval. Sõnades propageeriti rahu, tegudes aga püüti vallandada maailmarevolutsiooni. 1919. a. oli sel eesmärgil moodustatud Moskvas Komintern (Kommunistlik Internatsionaal ehk III Internatsionaal)
Suurel määral ka ilmalikku laadi esemeid · Kastikesed · Peeglikapslid · Jne o Vaibakudumiskunst Keskus Pariis Kirjandus 1. V. Vaga, Üldine kunstiajalugu või H.W. Janson, History of Art /väga paljudes keeltes/ Või W. Tjashelow, Kunst des Mittelalters. Dresden-Moskau /paralleelväljaanne saksa ja vene keeles; viimane on sarjas 'Malaja istorija iskusstv/ või Knaurs Stilkunde I vastavad osad. 2. A. Kartna, Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini. Tallinn 1991, lk. 7 - 39. Soovitav: M. Camille, Gooti kunst. Tallinn 2001. Ja ülimalt soovitav lugeda G. Duby, Katedraalide aeg. Tallinn 1999 18 Ja 1. Le Goff. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn 2001 (ettevaatust: palju tõlkevigu), ehkki neid eksamil ei küsita.
jessauul IX titulaarnõunik staabikapten, leitnant staabirittmeister, alamjessauul X kolleegiumi-sekretär porutshik (leitnant), mitshman sotnik XI - - - 1 T.G. Arhipova, M. F. Rumjantseva, A. S. Senin. Istorija gosudarstvenooj sluzhby v Rossii. XVII-XX veka. S. 51 XII kubermangu-sekretär alamporutshik - (alamleitnant), kornet, horunzhi XIII senati praporshtshik (lipnik) - registraator XIV kolleegiumi-registraator - - Ajalooline metroloogia Otsherki istorii metrologii v rossii.
Taranisele ohverdatavad põletati Esusele ohverdatavad poodi üles. XI LOENG 16.04.12 VANAD GERMAANLASED Ladina keelsest sõnast germanus vennalik, samast verest, sarnane, õige Germaanlased kuuluvad indo-eurooplaste hulka, segaetniline moodustis. Mainijad: Homeros, Odüsseia Pytheas Massiliast Poseidonios Apameiast (90 a. ema), Thule Gaius Julius Caesar (Commentarii de bello Gallico) Nimetas germaanlaste pealiku Ariovistuse Plinius Vanem (1 saj. pma) Naturalis Istorija Titus Livius Publius Cornelius Tacitus, Germania ( nim. Germaani hõimu nimega Aestii) Eistr (tähendab ,,ida") Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania)
Tallinn. 1990. 11. Mägi, Arvo. Euroopa rahvaste ajaraamat. Tallinn.1992 12. Pikamäe, Priit. Eesti võimalustest jääda ellu Euroopa Liidus // Juridica. 8/95,lk.351- 355 13. Piirimäe, Helmut. Suur Prantsuse revolutsioon. Tallinn. 1990. 14. Strömholm, Stig. Juristide Euroopa // Akadeemia 11/1994, lk. 2326-2335. 15. Wies, Ernst W. Karl Suur. Keiser ja pühak. Tallinn. 1999 Antiigileksikon. 1-2. Tallinn. 1983. Võõrkeelne kirjandus: 1. Anners, Erik. Istorija evropeiskogo prava. Moskva. 1994 2. Berman G. Harold. Zapadnaja traditsija prava: epoha formirovanija.(Law and Revolution). Moskva. 1994. 3. Caenegem, Raoul Charles van. Legal History: a European perspective. London, Rio Grande.1991. 4. Caenegem, Raoul Charles van. An historical introduction to western constitutional law. Cambridge. 1995. 5. Caenegem, Raoul Charles van. An historical introduction to private law. Cambridge. 1994. 6. David, Rene
annaabi.ee 
