Baldahiinvoodi. Kasutati nii 2-4 ukselised, kõrged Vormilt meenutas Enam levinud Istmetena püüti kasutada nii pool kui ka täisbaldahiini. ja massiivsed, postjalgadele tõstetud kastlaud,lauaplaadi kirste kui ka laudu. Esimesel juhul oli voodi meenutas kahte või maja. Siledad kujundas 15-20cm põhiliseks istmeks olid 3-4 paigaldatud seinanissi. mitut üksteise peale raamlauad ja paneel kõrgune kast,millel jalalised järid ja pingid. Täisbaldahiini puhul oli kangas tõstetud kirstu.seisis kaunilt nikerdatud. puudusid sahtlid, kui Need olid kerged, et oleks asetaud raamile, mida toetasid 4 postjalgadel. Kapi Kaane tüübilt lauaplaat ära tõsta, oli
tugevdava sidepuuga varustatud pulkjalaga, kaks mõlemas laua otsas- A-tähe kujulist jalatuge või kokku käivat ristjalga. Dekooriga olid kaetud kasti raam ning jalad, mis hiliskeskajal olid tihti treitud. Kasutati ka kergemaid laudu, mille ümar või nelinurkne lauaplaat toetus ühele kesksele jalale. Istemööbel oli gootikas mitmekesine, aga lihtne ja iseloomulik on, et kõiki mööbliesemeid, nii kirste kui ka laudu püüti kasutada istmetena. Põhiliseks istmeks oli tavaline 3-4 jalaline järi või pink, mis olid kerged neid võis ruumis ümber paigutada. Esindus iste oli troonilaadne kõrge paneeliga seljatoe ning madalail plokkjalgadel seisva kastiga, seal võisid olla ka käetoed. Niisugune iste seisis sageli otse voodi kõrval, ning selle kast peitis endas ka ööpotti. Dekooripindadeks olid kast-trooni puhul seljatoe paneel ja alumise kasti paneelid. Sellise tooli pikem variant oli nn kirst-pink
Kõrvu sammaskirstudega läksid riidevara hoidmisel mõneks ajaks moodi neile laadilt lähedased kohvrid. Tavaliselt olid värvitud punkakaks või pruunikaks või kaunistatud mimevärvilise lillkirjaga. 19.saj teisel poolel oli kõtge tavalisem magasmisase juba voodi. Sajandi lõpus tulid ka pikemad voodid, paiguti hakati tegema ka lahtitõmmatavaid kahe poolega ehk kuue jalaga voodeid. Imikute magamisasemena tuli jalashäll. Kõige tavalisemaks istmeks sai kiiresti juba varem tuntud raamkonstruktsiooniga tool. Hiiumaal ja Põhja-Eesti neemedel ilmusid söögilaua taha endise seinapingi asemele seljatoega pingid (puust sohvad), tegema hakati ka kiiktoole. Söögilaua puhul hakati valmistama laudu, mille jalad olid tapitud lauaplaadi alla kinnitatud põõnadesse. Saaremaal kasutati ka kapplaudu. 19.saj lõpuks said kogu maal üldkasutatavaks nelja püstjalaga ühendatava raami peale kinnitatud lauaplaadiga ja tavaliselt sahtliga lauad
savitahvlitele kirjutatud tekstid on valdavalt majapidamisdokumendid. See näitab losse oluliste bürokraatlike majanduskeskustena. Tõenäoliselt kogusid losside valitsejad ümberkaudsetelt elanikelt andamina toiduaineid ja toorainet. Losside valitsemiskorralduse kohta pole midagi kindlat teada. Arvatavasti valitsesid neis preester-kuningad, kuid seda pole võimalik tõestada. Knossose lossi väikest trooniruumi peetakse tänapäeval mitte kuninga, vaid preestrinna istmeks. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginud toonasel Kreetal olulist rolli. Sõjakate joonte puudumine on üks minoilise tsivilisatsiooni iseloomulikumaid omadusi. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Religioon Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumaluse nime. Kuid piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige
annaabi.ee 
