Taime kasvu lõppedes ( septembri lõpus või oktoobri alguses) kaevatakse nad välja ja sorteeritakse. Seda tööd võib teha ka kevadel, aga sel juhul alles siis kui nad on 15-20 cm pikkused. Juurevõsud pannakse peenrasse tihedusega 5*5 cm järelkasvama või istutatakse ümber nõuistikute saamiseks. Päikesepõletuse eest tuleks noori istikuid varjutada ja mõned korrad päevas piserdada. Vaarikaistikutele on kehtestatud riiklik standard ( EVS 753:1998 ). Selle järgi ei tohi olla istikutel viirushaigusi, vaarikalesta, kedriklesta ja vaarika- pahksääse pahkasid. Paljasjuursete istikute juurestik peab olema hästi arenenud, narmasjuurtega, maapealse osaga tasakaalus ning oluliste vigastusteta. Müüa lubatakse vaid ilma lehtedeta s.t. sügisel pärast kasvu lõppemist ja kevadel kuni lehtimiseni. Istikul ei tohi olla kuivamistunnuseid. Nõuistik peab olema hästi juurdunud, nõu maht peab vastama istiku kvaliteediklassile. Vaarikaistikud jaotatakse kahte kvaliteediklassi: 1
(töötlemata) aiasaaduste müügipakenditel või istikute nimelipikutel. Märk · aitab tarbijal eristada kõrgekvaliteedilsi aiasaadusi; · tagab tarbijate varustamise kvaliteetsema kaubaga; · kohustab tootjaid/pakkijaid pidevalt jälgima müügile saadetava kauba kvaliteeti; · määratleb ekspordi korral Eestit päritolumaana. Kus kasutatakse? Tootja tohib märki kasutada järgmistel tooterühmadel: köögiviljadel, puuviljadel, aiamarjadel, lilledel, istikutel, seemnetel, toidukartulil ja teistel aiasaadustel (sh mesindussaadustel); ainult EL ja Eesti standardi nõuetele vastavatel saadustel. PARIM TOIDUAINE Parima Toiduaine konkurssi korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit 15. aasta juubeli puhul. Toiduliit kutsus inimesi valima viimase 15 aasta absoluutsete parimate ja kuldmärgi Parim Toiduaine omanike seast oma lemmikud. Hääle sai anda kampaania kodulehel ja 16 Selveris üle Eesti 13. oktoobrist kuni 2. novembrini.
(töötlemata) aiasaaduste müügipakenditel või istikute nimelipikutel. Märk · aitab tarbijal eristada kõrgekvaliteedilsi aiasaadusi; · tagab tarbijate varustamise kvaliteetsema kaubaga; · kohustab tootjaid/pakkijaid pidevalt jälgima müügile saadetava kauba kvaliteeti; · määratleb ekspordi korral Eestit päritolumaana. Tootja tohib märki kasutada järgmistel tooterühmadel: · köögiviljadel, puuviljadel, aiamarjadel, lilledel, istikutel, seemnetel, toidukartulil ja teistel aiasaadustel (sh mesindussaadustel); · ainult EL ja Eesti standardi nõuetele vastavatel saadustel. Aus Kaup Ajakirjanduses on olnud kõneaineks, et praegu kehtiva termini järgi lihamass ei ole täisväärtuslik tooraine. Soomes kasutatakse väljendit "luuliha". Eestikeelne uus vaste 2003.aastast on "mehaaniliselt konditustatud liha mass". Kõnekeeles oleks suupärasem nimetus "kondilihamass".
Prunus Kirsipuu Kirsipuu lõikamine Lõikamise eesmärgiks on soodustada õiepungade tekkimist ning kaitsta viljaoksi kiire vananemise vastu. (Kiislar 1969) Oma uurimuses väidavad Niiberg ja Jänes (2001), et oksad tuleb tagasi lõigata istutamise ajal. Juurestiku järgi saab otsustada, kui palju põhioksi kärpima peab. Tüve osa jäetakse (nt hapu- ja maguskirsipuu puhul) 40-50 cm kõrguseks. Ühtki oksa ei tohiks istutamise ajal täiesti ära lõigata, sest juurdumata istikutel paranevad haavad halvasti. Samuti toovad Niiberg ja Jänes (2001) välja selle, et võralõikus on üks tähtsamaid viljapuude arenemist mõjutavaid võtteid, mille abil kujundatakse puukoolis istikutele esialgne võra. Lõikus soodustab toitainete juurdevoolu võrasse, võraokste kasvu ja viljaokste arenemist. Tihe võra on puudulikult valgustatud ning seega viljaoksad ei arene korralikult. Okste lõikamisel on oluline, et lõikehaav jääks väike, seepärast tehakse lõige oksaga risti
annaabi.ee 
