…………………….…… ISSIL TULEB HÄSTI VÄLJA …………………………………………….…… MINU ISSI ARMASTAB ÖELDA …………………………………………… KUI ISSI TULEB TÖÖLT KOJU, SIIS KÕIGEPEALT TA ………………………………………………………….……………………. MINU ISSI LEMMIKSPORDIALA ON …………………………………...… MULLE MEELDIB ISSIGA …………………………………………….……. MINU ISSILE MEELDIB VABAL AJAL ………………..…………….….….. MINU ISSI ON KIIREM KUI ……………………………………………….… MINU ISSI ON TUGEVAM KUI …….……………………………………… MINU ISSI EI KARDA ISEGI MITTE ………………………………………. … SUPERKANGELASENA OLEKS TEMA IMEVÕIME
· "Peeter ja mina" (Tänapäev, 2009) kordustrükk 2012 Raamat täis naljakaid lugusid, millel kindlasti on sees ka oma õpetussõnad, kuidas oleks võinud teisiti teha või poleks mõnda asja üldse teha vaja olnudki. · ,,Petra lood" (Tänapäev, 2008) vene keeles 2011) ,,Petra lood" on Kristiina Kassi neljas raamat, mille lood on inspireeritud autori enda tütre igapäevategemistest. Käsitletud on igapäevaseid tegevusi: partide söötmine, issiga kelgutamine, uusaasta paugutamine, hommikune riidessepanek , munade värvimine, issiga poes käimine, suvilas käik, seenel-ja kalalkäimine, toa värvimine, juuste värvimine. Eriti paistis silma lugu ,,Suurte inimeste jutud", kus ema ütles Petrale juukseid harjates, et ta näeks väga kena välja ka ilma tukata. Laps võttis emal sõnast kinni ja kui ema poodi läks, lõikaski omal tuka ära. Emal oli ahastus missugune ja ta seletas Petrale, et talle
pöörab kohe asja mängule tagasi ning nüüd hakkavad mängima, et tulistavad üksteist. Mattias sihib enda tehtud, klotsidest ehitatud, püstoliga ning teeb nö tulistamise häält. Ütleb vennale: Kas sa arvad, et sa ei saa pihta või ? Siis mängib, et tulistab ja ütleb, et said pihta ! Käseb vennal alla anda, see pole nõus ning Mattias tulistab. Suurem venna teeb oma issile ettepaneku lauamängu Labürint mängida. Mattias kuulis seda kohe ning hakkas venna issiga vestlema sellest, mis värv ta olla tahaks. Räägivad värvidest.. millised seal mängus on ja milliseid pole. Värvide hulka kuuluvad ka kuldne ja hõbedane. Emme ütleb, et Mattiasel on kullast nööbid, laps keeldub neid venna issile näitamast. Siiski läheb lõpuks teise tuppa ning toob sealt selle Labürindi lauamängu. Tuleb tuppa ja küsib, et kas venna mõtles seda mängu. Laps avab mängu ja sätib selle valmis. Ise seletab samal ajal, kui suur see mäng on ning seletab
olevat lapsed nõudnud veel mitu kuud peale viimast külastust. Ka uuest AHHAA keskusest tõi ema välja ühe veeatraktsiooni, mis lapsi väga köitis. Intervjueeritav soovitas teemaparki teha vesioina. 34 Eelkooliealised lapsed keskendusid oma soovidega peamiselt sellele, mis oli neile tuttav. 3-aastane laps ütles nii: ,,Seal peaks olema hästi suur liivakast ja meie kodu mänguasjad." 4-aastane poiss ütles: ,,Meie läheme seal issiga metsa, laseme karu maha ja emme teeb sellest meile süüa." Seega eelkooliealistele lastele suunatud tegevustes ei tohiks liialt keskenduda uudsetele asjadele ja tegevustele. Lastele tuleks jätta võimalus näha tuttavaid tegevusi ja teha seda, mida nad juba varasemalt on harjunud tegema või kogema. Vastupidiselt koolieelikutele oli 8-aastase tüdruku jutus näha selge toon, et ta soovib kogeda seda, mida varem kogenud ei ole. Ka intervjueeritud 9-aastane poiss väljendas
ei lubanud tal magama minna. Lõpuks soostub õpetaja veenmise peale voodisse minema ja uinub kiiresti. Mõned näited ka lasteaiaõpetajate vestlusringis (2010) räägitust: Lapsed mängivad kodu. Isa rollis poiss istub arvuti taga, ema rollis tüdruk teeb süüa, triigib pesu ja läheb koeraga jalutama. Küsimusele Mis on teie lemmiksaated? vastavad lapsed: Võsareporter ja Saladused. Üks poiss uhkustab, et ta vaatas koos issiga pepukaid. "Mis see veel on?", küsib õpetaja. "Kuidas sa ei tea, need on paljad tädid", seletab poiss. Ühel päeval võtavad lapsed magamaminemiseks riidest lahti ja laulavad "Sita, sita, sitapea" just nii nagu Jan Uuspõld telereklaamis. Mõnel päeval hakkavad kõik rühma tüdrukud sünnitama: üks sünnitab, siis sünnitab teine ja siis veel üks - nii mängitaksegi järgmisel päeval rühmatoas maha teleris nähtud seriaali järjekordne osa.