10. Loetlege pulbrite valmistamise meetodid. Mehaanilised meetodid (peenestus, jahvatamine, sulametalli pihustamine); füüsikalis-keemilised meetodid (ühenditest taandamine; elektrolüüs; karbonüülide dissotsiatsioon) 11. Millist täiendavat töötlemist on vaja kasutada pulbertoodete täpsuse suurendamiseks? Füüsikalis-mehaaniliste omaduste tõstmine- täiendav pressimine ja paagutamine; immutamine õlidega; termil. ja termokeem. töötl; poorsete toorikute kuumstanstimine; isostaatiline kuumpressimine. Täpsuse suurendamine- kalibreerimine; mehaaniline töötlemine. 12. Kuidas jääk poorsus mõjutab pulbrist toodete mehaanilisi omadusi? Mehaanikalised omadused on madalad, mida suurem jääk poorsus, seda väiksemat koormust toode talub 13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Fe või Cu 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale? Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed
sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 61. Pulbrite vormimise põhimeetodid Pulbrite vormimise põhimeetoditeks on: Pressimine pressvormides- pulber puistatakse matriitsi õõnde ja pressitakse kokku Hüdrostaatiline pressimine- igakülgne surve vedeliku rõhu abil Isostaatiline kuumpressimine- kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber suletakse hermeetiliselt õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest konteinerisse, vakumeeritakse, asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril. Vibropressimine- pulber tihendatakse vibratsiooni abil
2.5. Eelpaagutamine 25 2. 6. Mehaaniline töötlemine 25 2. 7. Kermiste paagutamine 26 2.8. Omaduste kontroll 39 2.9 Täiendav töötlemine 39 2.9.1 Lihvimine 39 2.9.2 Poleerimine 40 2.9.3 Pindamine 40 2.9.4. Termiline töötlemine 41 2.8.4.Isostaatiline kuumpresimine 42 3. Kermiste omadused 43 3.1. Kõvadus 48 3.2 Paindetugevus 52 3.3 Purunemissitkus 59 3.4 Erosioonikindlus 60 3.5. Abrasiivkulumine 61 3.6 Hõõrdekulumine 63 4. Kermiste kasutamine 66 4.1
ehk kainosoikumi aegkonna seitsmes ajastik, mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab tänapäevani. Holotseen on jäävaheaeg, ehk interglatsiaal, järgneb viimase jäätumisele, ehk Weichseli jäätumimisele. Liustike sulamisele järgnes maailmamere veetaseme 100-meetrine tõus. Põhjapoolkeral hakkas toimuma maismaa glatsioisostaatilineliikumine, mis jätkub tänapäeval. Postglatsiaalne isostaatiline liikumine kujundas Läänemere. Antud piirkonna ülesliikumine kutsub esile nõrku maavärinaid. Tõepoolest, Holotseeni kliima oli üsna stabiilne. Jääpuursüdamike teave näitab, et ajastikule eelnes kliima soojenemine ning jahenemise periood. Holotseeni jooksul loomastik ja taimestik ei muutunud palju, kuid toimusid loomade ja taimede areaalide nihked. Ajastiku alguses hakkasid välja surema Põhja-