a) Viskoossus b) Roomavus c) Plastsus d) Tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjuste selgitamises b) Liigeste liikumise uurimises c) Välise pildi uurimises d) Lihaste aktiivsuse uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega c) Kiiruse ja aja suhtega d) Kiiruse ja aja korrutisega 7. Liigutuste tempo (sagedus) on: a) võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega
plastsus d. tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui: a. toime-ja takistusjõud on võrdsed b. toimejõud on suurem kui takistusjõud c. takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d. toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest väiksem ja lihas lüheneb nimetatakse: a. ekstsentriliseks kontraktsiooniks b. kontsentriliseks kontraktsiooniks c. isomeetriliseks kontraktsiooniks d. isotooniliseks kontraktsiooniks 5. Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs seisneb: a. tekke põhjuste selgitamises b. Energeetiliste aspektide uurimises c. välise pildi uurimises d. jõudude mõju uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirus kulgliikumisel võrdub: a. nihke ja kiiruse korrutisega b. nihke ja kiiruse suhtega c. nihke ja aja suhtega d. nihke ja aja korrutisega 7
kontraktsioon. Lihas läheb tetaanilisse kontraktsiooni. Tetaniseerimiseks on vaja 10- 200 impulssi sekundis. Peaaegu kõik meie liigutused teetanus-tüüpi. Lähtuvalt lihase pikkuse ja arendatava jõu vahekorrast eristatakse isomeetrilist ja isotoonilist kontrakstiooni. Isotoonilise kontraktsiooni ajal muutub lihase pikkus, kuigi koormus püsib liigutuse ajal enam-vähem samasugusena. Kui lihas ei lühene kontrakstiooni ajal, nimetatakse kokkutõmmet isomeetriliseks. Näiteks asendi säilitamiseks vajatakse mitme lihase pidevat isomeetrilist kontraktsiooni, et liigese asend ei muutuks. Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mis on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Sünteesitakse spetsialiseerunud endokriinnäärmetes (viimajuhadeta näärmed). Sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse vastavaid retseptoreid omavate märklaudrakuni, milledele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele
kontraktsioon. Lihas läheb tetaanilisse kontraktsiooni. Tetaniseerimiseks on vaja 10- 200 impulssi sekundis. Peaaegu kõik meie liigutused teetanus-tüüpi. Lähtuvalt lihase pikkuse ja arendatava jõu vahekorrast eristatakse isomeetrilist ja isotoonilist kontrakstiooni. Isotoonilise kontraktsiooni ajal muutub lihase pikkus, kuigi koormus püsib liigutuse ajal enam-vähem samasugusena. Kui lihas ei lühene kontrakstiooni ajal, nimetatakse kokkutõmmet isomeetriliseks. Näiteks asendi säilitamiseks vajatakse mitme lihase pidevat isomeetrilist kontraktsiooni, et liigese asend ei muutuks. Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mis on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Sünteesitakse spetsialiseerunud endokriinnäärmetes (viimajuhadeta näärmed). Sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse vastavaid retseptoreid omavate märklaudrakuni, milledele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele
Lihaskiude on kahte tüüpi: punased lihased (aeglased, vastupidavad, palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud O2 kasutatakse pikaajaliselt kontraktsiooniks) ja valged lihased (kiired reageerijad ja väsijad, ATP-d anaeroobse glükolüüsi kaudu). Lihase kontraktsioonulatus sõltub lihase pikkusest, ent kontraktsioonijõud selle paksusest. Mida rohkem filamente paikneb lihases kõrvuti, seda tugevam ta on. Kui lihas ei lühene kontraktsiooni ajal, nimetatakse kokkutõmmet isomeetriliseks. Isotoonilise kontraktsiooni ajal muutub lihase pikkus kuid pinge jääb samaks. Lihase efektiivus näitab, kui suure osa kasutatud energiast suudab ta muuta mehaaniliseks tööks, näiteks raskuse tõstmisel. Lihase töövõime paraneb harjutamisel. Põhjuseks on lihase vereringe paranemine. Lihasrakud paksenevad ja koos nendega kogu lihas, kuid uusi lihasrakke ilmselt ei teki. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon.
annaabi.ee 
