Voorused jagas Aristoteles vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus mõtlemine. Sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Ei tohi olla näiteks liiga julge, sest see läheb juba hulljulguseks. Ei peaks olema ka liiga arg, sest see võib viia igava eluni või lausa isoleerituseni. Samas võib samal ajal olla väga julge, kuid ka väga arukas. Ka sellised voorused tasakaalustavad teineteist. Liigne julgus võib panna tegema rumalaid tegusid, kuid olles arukas, osatakse vältida suuremaid ohte, mis võivad tekkida ning oma elu või kellegi heaolu ohtu seada. Tuleb saavutada kuldne kesktee vooruste vahel, sest liigne voorus võib muutuda paheks. Riigiõpetuses pooldas Aristoteles niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada
Sel arenguperioodil murdeealisel võib tekkida sallimatus teiste gruppide väärtuste suhtes, ka erinevuste suhtes. Kõrgenenud kontaktivalmidus (kambad). Liialdatud eksperimenteerimine iseendaga. Mõnikord toimub ,,keeldumine" täiskasvanuks saamisest. Ilmneb ülemäärane tundlikkus teiste arvamuste suhtes. Protest kodu, ühiskonna, rahvuse vm vastu. Toimub teiste rahvuste ülehindamine. Oma ja võõra liignel rõhutamine võib viia sotsiaalse isoleerituseni jm. Varases murdeeas (11-13 a) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 es-ks. Murdeeas tõuseb emotsioonide intensiivsus, juhitavus väheneb. Toimub meeleolude kiire vaheldamine (nt armastus-vihkamine; optimism-pessimis). Sel arenguperioodil tõuseb emotsionaalne autonoomia (iseseisvus tunnetes). Murdeea iseloomustab teatud
Skisofreenia algab tavaliselt hilispuberteedis või 20-ndate aastate alguses ning on kahjuks tavaliselt eluaegne haigus. Seda haigust põevad kõikide rasside, kultuuride, sotsiaalsete klasside ja mõlema soo esindajad. Meestel algavad sümptomid tavaliselt varem kui naistel. Negatiivne suhtumine skisofreeniahaigetesse ja nende pereliikmetesse süvendab haigust ja soodustab probleemi varjamist ning vähendab nende huvi abi otsida. Sümptomite varjamine võib viia isoleerituseni, sagedase hospitaliseerimiseni ja soodustab diskrimineerimist õppeasutuste ja tööandjate poolt. Seadusandjate, riigiametnike ja isegi tervishoiutöötajate väärarusaamad skisofreeniast võivad viia vajaliku ravi alafinantseerimiseni. Ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu enesetapuga. Skisofreeniat iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired, luulumõtted, kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonid, probleemid isikliku hügieeni pidamises ning sotsiaalses
Nad tahavad kasumit kohe praegu. (Trompenaars, Woolliams 2005) Analüüs: Jaapanlased Jaapanlased erinevad oma kultuuri poolest kõigist teistest rahvastest. Nende ainulaadsus tuleneb ajaloolisest isoleeritusest, geograafilistest tingimustest põhjustatud ülerahvastatusest ning jaapani keelest endast. Kuigi Jaapanil olid mitme sajandi vältel kultuurisidemed Hiinaga, viis autokraatlik valitsusaeg 17. sajandil nad peaaegu täieliku isoleerituseni ülejäänud maailmast. Kuid pärast 250 aastat, mil Jaapan oli võõrvõimudest ära lõigatud, kujunes välja omanäoline ühiskond ja kultuur, millele ei leidu võrdset. Peamised organisatsioonilised jooned, mis kujunesid selle suletusajal, iseloomustavad Jaapani ühiskonda ka tänapäeval, hoolimata 20. sajandil aset leidnud muutustest. Suurtesse linnadesse tihedalt kokku surutuina arendasid jaapanlased välja keerulised ühiskondlikud suhtlemistavad, mis viisid “võrguühiskonnana”
annaabi.ee 
