o Ajuhaigused või kasvajad o Peaajutraumad o Kesknärvisüsteemi infektsioonid Sclerosis multiplex · Tavalisem haigestunute vanus jääb 20. 40. Eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13-14-aastased. Naised haigetuvad kaks korda sagedamini kui mehed. Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. · Haiguse käigus tekib autoimmuune põletik, mille õttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht nö isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaajus · Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast · Kõige sagedasemad algsümpomid on o Nägemishäired- nägemisteravuse langus, o Topeltnägemine o Jäsemite nõrkus o Tasakaaluhäired o Käte värisemine o Tugev pearinglus o Põie ja soole talitushäired
faktorite koosmõjul. Haigus ei ole pärilik, kuid SM-iga inimeste tütardel on risk samasse haigusesse haigestuda mõnevõrra suurenenud Arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada immuunsüsteemi selliselt, et inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu ning see võib olla seotud SM-i tekkega. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht -nö. isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse piirkonnast võivad inimesel esineda erinevad probleemid. Sageli iseloomustavad SM-i ägenemised (haigusnähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja taandumised (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud – stabiilne seisund).
On kõige sagedasem neuroogiline haigus, mis invaliidistab noori (20-40a). Naised haigestuvad 2 korda sagedamini kui mehed. Esmased sümptomid on kõige sagedamini seotud tundlikkuse häiretega, nägemishäiretega ja liikumishäiretega. Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega. Etioloogia: arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada IMS. (viirused, herpes). Põletiku tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht nö- isoleerimiskiht. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea ja seljaajus. Algsümptomid: nägemishäired, nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus (jalg tönts), tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Haigus on üldiselt süvenev. On vaibumise perioode kuni haigla ja siis jälle parem. Kehal signaalid ei jõua kohale (käed, sooled jne). Hilissümptomid: nõrkus,
keskkonna ja pärilike faktorite koosmõjul. Haigus ei ole pärilik, kuid SM-iga inimeste tütardel on risk samasse haigusesse haigestuda mõnevõrra suurenenud Arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada immuunsüsteemi selliselt, et inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu ning see võib olla seotud SM-i tekkega. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht -nö. isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse piirkonnast võivad inimesel esineda erinevad probleemid. Sageli iseloomustavad SM-i ägenemised (haigusnähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja taandumised (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud stabiilne seisund).
annaabi.ee 
