suurusega mis on vaja anda ühele neist kehadest et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra q C U C elektriseadise mahtuvus q laengu suurus U pinge suurus Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti nimetatakse kondensaatoriks Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest Lihtsaim on lamekondensaator mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati plaatide vahel on isoleeraine Kui kondensaator ühendada alalisvooli allikaga kogunevad elektroodidele laengud mis on suuruselt võrdsed kuid vastasmärgilised laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli mahtuvuse suurendamiseks valmistatakse kondensaatorid tavaliselt mitmeplaadilised suurem mahtuvus on kondensaatoril millel on suurem kohakuti olev elektroodi pind.suurem dielektrilise läbitavusega dielektrik väiksem plaatidevaheline kaugus Ülikondensaator 20
..+50 ppm/°C Tg 0,055...0,02 0,0015...0,005 0,0002...0,001 Dielektriline läbitavus 3,3 2,8 2,5 Peale nimetatute kasutatakse veel ka teisi materjale, nagu teflon jne. Kuna sageli samadel materjalidel on eri firmadel nimetused erinevad, tuleb alati kondensaatorite valikul hoolikalt kontrollida elektrilisi parameetreid kataloogidest. Keraamikakondensaatorid saadakse kui keraamilise isoleeraine tableti või torukese mõlemale pinnale kantakse metallikiht, mis on kondensaatori plaatideks. Plaadid ühendatakse väljaviikudega ja kondensaator kaetakse kaitsekompaundiga. Isoleeraineks on mitmesuguste metallide oksiidid ja nende segud. Sõltuvalt kasutatud isoleermaterjalist ja selle omadustest jagatakse keraamikakondensaatorid kahte põhi-liiki: · esimest liiki kondensaatorite isolatsioon on väikese dielektrilise läbitavusega (3
Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine dielektrik , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = , a S d E elektrivälja tugevus volti meetri kohta (V/m) Q laeng kulonites (C) a absoluutne dielektriline läbitavus faradites meetri kohta (F/m)
Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine – dielektrik – , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = , εa S d E elektrivälja tugevus volti meetri kohta (V/m) Q laeng kulonites (C) εa absoluutne dielektriline läbitavus faradites meetri kohta (F/m)
Tavaliselt on kütus segu vesinikuühendeist ja süsinikust, oksüdeerija valmistatakse hapnikuühendeist. Vedelkütust - gaasi, mis on jahutatud temperatuurini, mil ta muutub vedelaks, hoitakse eraldi mahuteis. Üks mahuti on kütuse, teine oksüdeerija jaoks. Vahetult enne mootorite käivitumist segatakse kütus oksüdeerijaga. Tahkekütuserakettidel on mootori vorm lihtsam . Mootori osad on: kapsel, düüs, isoleeraine, süütaine, kütus. Mootori kest on suhteliselt õhukesest metallist, mis on ümbritsetud põlemiskindla isoleerainega. Kütus on samuti paigaldatud isoleeritud kihti. Paljudel tahkekütuserakettidel on kütusemahutit läbiv õõnes südamik, milles toimub põlemine. Õõnsa südamikuta rakettides süüdatakse kütus raketi madalamas osas ning põlemine toimub astmeliselt ühelt raketilt teisele. Igal juhul põleb vaid kütuse pindmine osa.
.+100 ppm/°C -150...+50 ppm/°C Tg 0,055...0,02 0,0015...0,005 0,0002...0,001 Dielektriline läbitavus 3,3 2,8 2,5 Peale nimetatute kasutatakse veel ka teisi materjale, nagu teflon jne. Kuna sageli samadel materjalidel on eri firmadel nimetused erinevad, tuleb alati kondensaatorite valikul hoolikalt kontrollida elektrilisi parameetreid kataloogidest. Keraamikakondensaatorid saadakse kui keraamilise isoleeraine tableti või torukese mõlemale pinnale kantakse metallikiht, mis on kondensaatori plaatideks. Plaadid ühendatakse väljaviikudega ja kondensaator kaetakse kaitsekompaundiga. Isoleeraineks on mitmesuguste metallide oksiidid ja nende segud. Sõltuvalt kasutatud isoleermaterjalist ja selle omadustest jagatakse keraamikakondensaatorid kahte põhi-liiki: · esimest liiki kondensaatorite isolatsioon on väikese dielektrilise läbitavusega (3
Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine dielektrik , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = , a S d E elektrivälja tugevus volti meetri kohta (V/m) Q laeng kulonites (C) a absoluutne dielektriline läbitavus faradites meetri kohta (F/m)
annaabi.ee 
