tootmiskoguseid; 3) Isokvandid ei lõiku kunagi; 4) Isokvandid on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Isokvandi tõusu absoluutväärtus mõõdab sisendite tehnilise asenduse piirmäära (marginal rate of technical substitution, MRTS). Sisendite tehnilise asenduse piirmäär kujutab enast ühe sisendi hulka, mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmikogus muutuks. MRTS väheneb, liikudes mööda isokvanti alla poole. Tehnilise asenduse kahaneva piirmäära seadus lapitali asendamisel tööga tehnilise asenduse piirmäär väheneb, kui töö hulk kasvab ja kogutoodang on konstantne. Sisendite tehnilise asenduse piirmäär ja sisendite piirproduktid MRTS, mis võrdub isokvandi tõusuga,võrdub ka sisendite piirproduktide suhtega: MRTSLK = Sisendite ja väljundi vahekord pikal perioodil Mastaabiefekt sisendite üheaegne proportsionaalne suurendamine:
mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus on sisendite hinna suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast, saab firma muretseda juurde rohkem sisendeid ja finantseerida seda suurenenud toodanguhulga müümisega. Selleks, et antud kulusumma raames toota maksimaalne kogus, peab firma tegutsema punktis, kus isokost puudutab kõige kõrgemat kättesaadavat isokvanti. Isokosti ja isokvandi puutepunktid tähistavad maksimaalset tootmiskogust antud kulusumma korral ja samal ajal ka minimaalset kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Isokvandi tõus kujutab endast sisendite tehnilise asendamise piirmäära (MRTS) ja isokosti tõusu mõõdab sisendite hinnasuhe. Kui firma toodab kõige odavamalt: MRTSLK=w/r Arengutee ehk ekspansiooni rada näitab kõigi antud tootmiskoguste
Isokvandi puutuja tõus määrab ära tehnilise asendamise piirmäära. Näiteks tööjõu kapitaliga asendamise piirmäär kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist. Tehnilise asendamise piirmäär joonisel sellises punktis, kus kasutatakse 1 ühik tööd ja 3 ühikut kapitali oleks 2. Kui kasutada sama koguse tootmiseks 3 ühikut tööd ja 1 ühik kapitali, oleks tehnilise asendamise piirmääraks ½. Mida edasi liikuda mööda isokvanti, seda väiksemaks muutub tehnilise asendamise piirmäär. See tuleneb isokvandi kujust. Seega, mida väiksemaks muutub tootmisprotsessis kasutatava kapitali kogus, seda väiksemat kogust kapitali on võimalik asendada täiendava töölisega. 53 Isokvantisid kasutatakse selleks, et uurida ettevõtte odavaimat võimalikku tootmistehnoloogiat.
Isokvandi puutuja tõus määrab ära tehnilise asendamise piirmäära. Näiteks tööjõu kapitaliga asendamise piirmäär kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist. Tehnilise asendamise piirmäär joonisel sellises punktis kus kasutatakse 1 ühik tööd ja 3 ühikut kapitali oleks 2. Kui kasutada sama koguse tootmiseks 3 ühikut tööd ja 1 ühik kapitali oleks tehnilise asendamise piirmääraks ½. Mida edasi liikuda mööda isokvanti seda väiksemaks muutub tehnilise asendamise piirmäär. See tuleneb isokvandi kujust. Seega mida väiksemaks muutub tootmisprotsessis kasutatava kapitali kogus, seda väiksemat kogust kapitali on võimalik asendada täiendava töölisega. MIKROÖKONOOMIKA 39 Isokvantisid kasutatakse selleks, et uurida ettevõtte odavaimat võimalikku tootmistehnoloogiat. Odavaima
55. Mis on mastaabiefekt? 56. Millisel juhul on mastaabiefekt püsiv? 57.Mille poolest erinevad raamatupidamislikud ja (majandus)teoreetilised kulud? 58. Kas raamatupidamislikud kulud saavad olla suuremad kui (majandus) teoreetilised kulud? Ei saa 59. Kas raamatupidamislikud kulud saavad kokku langeda (majandus) teoreetiliste kuludega? Võivad jah 60. Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum? Mille võrra? 61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja tootmisfunktsiooni? 62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 63. Millistel tingimustel hakkavad firmad kasutama uusi ressursse? 64. Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks? Seminar 3 (5-6 õppenädal) Firmateooria 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige
annaabi.ee 
