Kondroblast Inter- territoriaalne substants Kondrotsüüt Kõhre- territoorium Fibroosne e. kiudkõhrkude · On tiheda sidekoe ja hüaliinse kõhrkoe vaheliseks üleminekuvormiks · Põhiaine koosneb tihedalt asetsevatest kollageensete kiudude kimpudest, mis paiknevad kas paralleelselt või läbipõimununa · Esineb liigesketastes · Kondrotsüüdid on tüüpilised kõhrerakud, paiknevad kas ühekaupa kõhreõõntes või moodustavad väikesi (enamasti kaherakulisi) isogeenseid rühmi · Ei oma kõhreümbrist Elastne kõhrkude · Kollageensete fibrillide kõrval esineb intertsellulaarsubstantsis tihe kolmemõõtmeline elastsete kiudude võrgustik. · Esineb kõrvalestakõhres, väliskuulmekäigu kõhres, osaliselt kõrvatõrvekõhres, kõripealisekõhres, sarvik- ja tarbkõhres, väikestes bronhide kõhretükikestes · Elastsed kiud on eriti tihedalt ümber lakuunide; kondrotsüüdid paiknevad kas ühekaupa või
liigesepindu, trahheakõhred. Koosneb kõhredest, mida ümbritseb kõhreümbris e perikonder. Perikondril on kaks kihti, sisemine (rakurohke, palju kondroblaste) ja välimine (kiududerohke sidekude koos veresoontega). Eristuvad kondrotsüüdid ja rakkude vahel intertsellulaarsubstants (sisaldab palju kollageen II kiude). Kondrotsüüdid asuvad põhiaine kõhreõõntes. Kõhre sügavamates osades asuvad kondrotsüüdid rühmiti mood. isogeenseid gruppe. Kõhrerakkude ümber on põhiaine tumedamalt värvunud ja moodustab kõhreterritooriume. * elastne kõhrkude – textus cartilagineus elasticus - paikneb piirkondades, kus on vaja taluda painduvust ja vetruvust (kõrvalestad, kõripealise kõhr, väliskuulmekäigu kõhr jt). Samad komponendid, mis hülaiinses kõhrkoes. Lisaks esineb kollageensete kiudude kõrval on ka elastsed kiud, mis moodustavad kõhrerakkude ümber võrgustikke. Kõhrerakke on vähem, kui hüaliinses ja nad
Isogeensed grupid koosnevad peamiselt kõhreõõnte paarilistest kondrotsüütidest (vahel on õõntes üksikud rakud). Fibroosne kõhrkude: Eelmise kahe vahepealne üleminekuvorm, esineb eeskätt liigeseketastes ja – meniskides ning selgroolülide intervertebraaldiskides. Põhiaine sisaldab paralleelselt või läbipõimunult paiknevaid kollageensete kiudude kimpe. Kondrotsüüdid paiknevad tavaliselt kõhreõõntes üksikult, kuid esineb ka 2-rakulisi isogeenseid gruppe. 4. Astrotsüüdid Astrotsüüdid jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks (suurema tsütoplasma hulgaga, toiteülesanne) ja kiulisteks (väiksema tsütoplasma hulgaga, toetusülesanne) astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel. 5. Suurajukoore kihid Suurajukoor (cortex cerebri). Kihid: 1
Kõhrerakke vähem kui hüaliinses kõhrkoes, paiknevad üksikult või moodustavad kahest rakust koosnevad isogeensed grupid Sisaldab vähem lipiide, glükogeeni ja kondroitiinsulfaate kui hüaliine kõhrkude Fibroosne kõhrkude Fibroosse kõhrkoe põhimassi moodustavad paralleelselt paiknevate kollageensete (kollageen tüüp I) kiudude kimbud Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes üksikult või moodustavad väikseid isogeenseid gruppe – tsütoplasma tihti vakuoliseeritud Fibroosne kõhrkude on üleminekuvorm tiheda sidekoe ja hüaliinse kõhrkoe vahel Inimese organismis on sellest moodustunud liigeskettad, liigesmeniskid, selgroolülide vahekettad e intervertebraaldiskid LUUKUDE, LUUKOE RAKUD Luukude kuulub tugikudede hulka ning tagab organismile toese – luudele kinnituvad lihased ja seeläbi on luud otseselt seotud ka organismi liikumisfunktsiooniga
annaabi.ee 
