Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt opaallomad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt ripsloomad) Mitmed amööbide rühmad Mitmed viburloomade rühmad Mis protsessi käigus saavad organismid energiat pimedas (kui hapniku pole?!?) Kemosünteesijad erinevat liiki bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, seejuures kasutavad nad valgusenergia asemel anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Oogaamia - ei ole isogaamia. Isogaamia on see kui mõlemad gameedid(sugurakud) on ühe suurused. Oogaamias on üks suurem(seda kutsume emassugurakuks ehk munarakuks) ja selle järgi jagatakse kõrgemad loomad emasteks ja selle puudumisel isasteks. Meioos inimesel(astmed) Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena kahekordistuks, selleks peab nende arv sugurakkudes vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus. Raku jagunemise viisi, mille
paljunemine: kõige ürgsem, paljunemise algvorm, esineb kõigis taimerühmades ◦ Vegetatiivne paljunemine: kõige algelisem viis, erinevatel rühmadel erinevad viisid – isiidid, soreedid, sigikehakesed jne ◦ Eostega paljunemine: kadunud emasorganismi sarnase sporofüüdi taastekitamise võime, tekib uus põlvkond – gametofüüt Suguline paljunemine: tekkis varajastel arenguetappidel; arengutaseme näitajaks gameetide spetsialiseerumine – kõige algelisem on isogaamia, kõike kõrgem heterogaamia, kõige spetsialiseerunum on oogamia Maismaa eluviisiga seoses kaotab isasgameet liikuvuse ja viiakse sigimikku tolmutoru abil – ei sõltu enam veekeskkonnast Elutsüklis esineb sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldumine Üldine seaduspärasus: evolutsiooni käigus omandab sporofüüt üha kõrgema arengutaseme ja suurema iseseisvuse, gametofüüt redutseerub üha enam, kaotab täielikult iseseisvuse ning sõltub tervenisti sporofüüdist Ontogenees
Liikumisvõimeliste organismide liikumielunditeks on kaks, harvem neli ühesuguse pikkuse ja kujuga viburit. Rakud on ühe tuumaga, kuid võivad olla ka paljutuumalised. Kromatofoorid on enamasti pürenoididega, nende kuju, suurus ja hulk rakus on väga mitmesugused. Pigmendid on klorofüll ja karotinoidid, varuained- tärklis ja õli. Paljunemine on vegetatiivne, sugutu ja suguline. Suguline paljunemine esineb peaaegu kõigil liikidel, olles väga mitmekesine: isogaamia, heterogaamia, oogaamia, sügogaamia (konjugatsioon). Rohevetiktaimed jagatakse kolmeks klassiks. Klass Isocontophyceae- liikide arvu poolest kõige suurem klass. Tallus on üherakuline, koloonialine või paljurakuline. Elutsüklis esineb pikem või lühem liikumisvõimeline faas. Koppvetikas- elab tavaliselt väikestes saastunud veekogudes või loikudes ja põhjustab sageli vee “õitsemist”. Tallus on üherakuline, mitmesuguse kujuga: ümmargune, ovaalne, munajas
mändvetikad. Liikumisvõimeliste organismide liikumielunditeks on kaks, harvem neli ühesuguse pikkuse ja kujuga viburit. Rakud on ühe tuumaga, kuid võivad olla ka paljutuumalised. Kromatofoorid on enamasti pürenoididega, nende kuju, suurus ja hulk rakus on väga mitmesugused. Pigmendid on klorofüll ja karotinoidid, varuained- tärklis ja õli. Paljunemine on vegetatiivne, sugutu ja suguline. Suguline paljunemine esineb peaaegu kõigil liikidel, olles väga mitmekesine: isogaamia, heterogaamia, oogaamia, sügogaamia (konjugatsioon). Rohevetiktaimed jagatakse kolmeks klassiks. I- Klass Isocontophyceae- liikide arvu poolest kõige suurem klass. Tallus on üherakuline, koloonialine või paljurakuline. Elutsüklis esineb pikem või lühem liikumisvõimeline faas. Koppvetikas- elab tavaliselt väikestes saastunud veekogudes või loikudes ja põhjustab sageli vee "õitsemist". Tallus on üherakuline, mitmesuguse kujuga: ümmargune, ovaalne, munajas
mändvetikad. Liikumisvõimeliste organismide liikumielunditeks on kaks, harvem neli ühesuguse pikkuse ja kujuga viburit. Rakud on ühe tuumaga, kuid võivad olla ka paljutuumalised. Kromatofoorid on enamasti pürenoididega, nende kuju, suurus ja hulk rakus on väga mitmesugused. Pigmendid on klorofüll ja karotinoidid, varuained- tärklis ja õli. Paljunemine on vegetatiivne, sugutu ja suguline. Suguline paljunemine esineb peaaegu kõigil liikidel, olles väga mitmekesine: isogaamia, heterogaamia, oogaamia, sügogaamia (konjugatsioon). Rohevetiktaimed jagatakse kolmeks klassiks. I- Klass Isocontophyceae- liikide arvu poolest kõige suurem klass. Tallus on üherakuline, koloonialine või paljurakuline. Elutsüklis esineb pikem või lühem liikumisvõimeline faas. Koppvetikas- elab tavaliselt väikestes saastunud veekogudes või loikudes ja põhjustab sageli vee "õitsemist". Tallus on üherakuline, mitmesuguse kujuga: ümmargune, ovaalne, munajas