nendel akvatooriumidel liiklemiseks , ankurdamisel kitsastes kohtades Mastaap : 1:1000 .... 1 : 25 000 Spetsiaalkaardid Asukohamääranguteks kaugraadionavigatsiooni süsteemide abil ( Loran C, Omega) Suurringi kaare graafiliseks arvutuseks ( näit. Horisontaalne gnomoonprojektsioon ortodroomid on sirged) Mastaap : 1:750 000 ..... 1:3 500 000 Abikaardid Võrkkaardid ( laeva tee geograafiliseks arvutuseks ja asujoonte märkimiseks ookenail , kalapüügikohtade isobaatide pealekandmiseks avamerel või ookeani põhjakõrgendikul) Teatmekaardid Ülevaatekaardid , erinevate andmetega hoovuste tõusudemõõnade magnetvälja indexkaardid teiste kaartide leidmise hõlbustamiseks. soodsate mereteede kaardid hüdrometreoloogilised kaardid jne. Merekaartide sisu Matemaatiline alus kaardivõrk ( WGS84) , mastaap Mere üldtunnused põhja reljeef , tuletornid , tuled , märgid ,
3,0 KK180´(+0,´5) 10,00 Koha määramine peilungi ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasut. Kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi usaldusväärsema asukoha omavad selgelt ja korrapäraselt muutuvad sügavus näidud. Orienteerudes kaardil märgitud isobaatide ja sügavuse järgi, tõmmatakse pliiatsiga looditud sügavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilungi lõikepunkti. * 5m 10m 20m
Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi usaldusväärsema asukoha omavad selgelt ja korrapäraselt muutuvad sügavus näidud. Orienteerudes kaardil märgitud isobaatide ja sügavuse järgi, tõmmatakse pliiatsiga looditud sügavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilingu lõikepunkt. Koha määramine peilingu ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peiling ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse
Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi usaldusväärsema asukoha omavad selgelt ja korrapäraselt muutuvad sügavus näidud. Orienteerudes kaardil märgitud isobaatide ja sügavuse järgi, tõmmatakse pliiatsiga looditud sügavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilingu lõikepunkt. Koha määramine peilingu ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peiling ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse
annaabi.ee 
