Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud
TEMP ALUSEL- ekvatoriaalsed (EÕM), troopilised(TÕM), parasvööde(PÕM), arktilised(AÕM) NIISKUSE ALUSEL- merelised(suur niiskus, toovad kaasa sademeid; mandrilised(kujunevad maismaa kohal) 7. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. ALGSTAADIUM- on tekkinud suletud isobaar(samarõhujoon), õhurõhk langeb, tsüklon jälgitav madalamateks õhukihtides(kuni kolm kuud) NOORE TSÜKLONI STAADIUM-tekib rohkem suletud isobaare, õhurühk langeb edasi, sademete piirkond laieneb, tsüklon kasvab kürguse suunas(5-6 km kõrg.) TSÜKLONI MAKSIMAALSE ARENGU STAADIUM- õhurõhu langus saavutab maksimumi, pilvisus hakkab vähenema, laussadu hakkab asenduma hoogsademetega OKLUDEERUV EHK TÄITUV TSÜKLON- õhurühk kiiresti tõuseb, soe õhk suutakse lõplikult ülesse, võib esineda hoogsademeid Saad aru kliimakaardist (vt. näit. mõnda kliimakaarti www.emhi.ee). 8. Happesademed, nende tekkimine, loodusele
toovad kaasa sademeid; mandrilised(kujunevad maismaa kohal) 7. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. ALGSTAADIUM on tekkinud suletud isobaar(samarõhujoon), õhurõhk langeb, tsüklon jälgitav madalamateks õhukihtides(kuni kolm kuud) NOORE TSÜKLONI STAADIUMtekib rohkem suletud isobaare, õhurühk langeb edasi, sademete piirkond laieneb, tsüklon kasvab kürguse suunas(56 km kõrg.) TSÜKLONI MAKSIMAALSE ARENGU STAADIUM õhurõhu langus saavutab maksimumi, pilvisus hakkab vähenema, laussadu hakkab asenduma hoogsademetega OKLUDEERUV EHK TÄITUV TSÜKLON õhurühk kiiresti tõuseb, soe õhk suutakse lõplikult
on õhu horisentaalne liikumine tekib õhurõhu erinevuste tõttu õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole mida suurem on õhurõhkude erinevus, seda suurem on tuule kiirus Gradientjõud - tekib õhurõhu erinevuse tõttu (ehk mõjutab tuule kiirust - mida kõrgem see on seda suurem on tuule kiirus) Coriolise jõud - tekib maakera pöörlemise tõttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhukihtides puhuvad tuuled piki isobaare kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule. maapinna lähedal vähendab Coriolise jõu mõju aluspinna hõõrdejõud Ekvaatori ümbruses kujuneb välja püsiv madalrõhuala (sest päikese kõrgusnurk on suur) - soe, kerge ja tõusev õhk (on tõusvad õhuvoolud) KEHTIB SIIS KUI PÄIKE ON EKVAATORIS! 30°N pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhualad , passaadid (tuule liik. tuuled mis
katabaatiline tuul- kulm ohumass liigub raskusjou mojul korgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid labides tugevaid kulmasid kuivi puhangulisi tuuli. Vaga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jaavaljade kohal. geostroofiline tuul- tekib siis kui baariline gradientjoud ja sellele vastassuunaliselt mojuv Coriolisi joud on tasakaalus. Nende joudude koosmojul kujuneb valja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tahendab uhtlast ja sirgjoonelist liikumist piki isobaare, st tuul puhub piki samarohujooni (pohjapoolkeral gradientjou suunast paremale). · Selgitada moistet upwelling, nimetada merehoovuste tuupe- upwelling- rannikulahedase mere suvakihtidest parineva kulma vee tous pinnakihtidesse. Tousev hoovus · Selgitada moisteid absoluutne ohuniiskus, suhteline ohuniiskus, kastepunkt absoluutne niiskus-nimetatakse uhes kuupmeetris niiskes ohus leiduva veeauru massi grammides ( g/m3 ) suhteline niiskus-nimetatakse ohus oleva veeauru rohu ja samal
1. Õhurõhu gradientjõud tõmbab õhuosakest kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. See jõud on seda suurem, mida suurem on õhurõhkude vahe. 2. Coriolisi jõud hakkab liikuvat õhuosakest kallutama põhjapoolkeral liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Poolusel on Coriolisi jõud maksimaalne, ekvaatoril null. Mida suurem on tuule kiirus, seda suurem on Coriolisi jõud. Kõrgemates õhukihtides on need kaks jõudu tasakaalus ja õhk liigub täpselt piki isobaare (geostroofiline tuul) 3. Hõõrdejõuga peab arvestama maapinna lähedal (madalamal kui 1km). See jõud pidurdab õhu liikumist (vähendab tuule kiirust) ning kallutab tegeliku tuule veidi madalama rõhuga ala suunas. Maa- ja merebriis. Briis päeval-puhub merelt maale, sest merel kõrgrõhuala (õhk jahe, laskub) ja masimaal madalrõhuala (õhk soe, kerkib). Öösel vastupidi-briis puhub maalt mrele. Passaadid. Püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskrasdidelt ekvaatori suunas
objekti kiirusest. suunas Liikuvad kehad kalduvad põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule 1-ja 3-rakuline tsirkulatsioon. Gradientjõud, mida põhjustab temperatuuri Geostroofiline tuul. ja selle kaudu päikesekiirguse ebaühtlane puhub piirkihist kõrgemal, sirgjooneliselt jaotus, Mandrite ja ookeanide ebaühtlane piki isobaare (lihtsaim tuule juht) jaotus, Maakera pöörlemine (Coriolisi jõud) NAO. Üherakuline tsirkulatsiooni mudel: Maa on Talvel, kui Islandi miinimumis rõhk Õhurõhu gradient. ühtlaselt veega kaetud, päike on ekvaatori tõuseb, väheneb see Assooride Õhurõhu gradient
kõrvalkaldejõuga, mida nimetatakse Coriolise jõuks A on alati liikumise suunaga risti ja pööratud paremale.3)Raskusjõud - raskusjõud F mõjub vertikaalselt, siis tuule kui õhu horisontaalse voolu puhul ei tule ta üldiselt arvesse (mõjub liikumisele ristisuunas). 4)Hõõrdumisjõud suunatud liikumisele vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5)Tsentrifugaaljõud kui liikumine pole horisontaalne. Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel kui seista seljaga vastu tuult, siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Maale, sõltub Päikese kõrgusest
Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5) Tsentrifugaaljõud – kui liikumine pole horisontaalne. kõikumine, aastane 10 – 20m (st. ta on konstantne). Konstantne on ta siis, kui temperatuur erineb vähem kui 1° C. Taimed ja lumi pidurdavad Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel – kui seista seljaga vastu tuult, pinnase soojenemist ja öösel selle külmumist. Seetõttu väheneb pinnase temperatuuri ööpäevane kõikumine võrreldes palja maaga. Kuna siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond)
Üldine reegel on selline, et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast sinna, kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja maakera pöörlemine. Kõige rohkem nõrgeneb tuul, kui nurk tõkke ja suuna vahel on 90 kraadi. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel vastupidi. Mitmesugused takistused tuule teel (mäed, metsad) mõjutavad tuule suunda ja kiirust. Vabas atmosfääris tuul liigub mööda isobaare, seda nim geostroofiliseks tuuleks. Buys Balloti reegel kui seista seljaga vastu tuult, siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60 o (vastassuunas kõrgrõhkkond). Õhuvoolude kirjeldamisel tuleb arvestada viite jõudu: 1) õhu horisontaalne liikumine. Tekib jõud (gradientjõud), mis paneb õhu liikuma, siht sama, suund kõrgema õhuvooluga alalt madalama poole. 2) maakera pöörlemise mõju tuule suunale.
annaabi.ee 
