Koha määramine peilungi ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasut. Kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi usaldusväärsema asukoha omavad selgelt ja korrapäraselt muutuvad sügavus näidud. Orienteerudes kaardil märgitud isobaatide ja sügavuse järgi, tõmmatakse pliiatsiga looditud sügavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilungi lõikepunkti. * 5m 10m 20m 50m Tsirkulatsiooni arvutus
Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi usaldusväärsema asukoha omavad selgelt ja korrapäraselt muutuvad sügavus näidud. Orienteerudes kaardil märgitud isobaatide ja sügavuse järgi, tõmmatakse pliiatsiga looditud sügavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilingu lõikepunkt. Koha määramine peilingu ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peiling ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid
Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi usaldusväärsema asukoha omavad selgelt ja korrapäraselt muutuvad sügavus näidud. Orienteerudes kaardil märgitud isobaatide ja sügavuse järgi, tõmmatakse pliiatsiga looditud sügavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilingu lõikepunkt. Koha määramine peilingu ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peiling ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid
- korrigeerimata kaardid, - hea merepraktika eiramine vähetuntud regioonides. b) Ületamatu jõud võib viia avariini järgmistel juhtudel: - ootamatu, orkaani tugevusega tuulepagi madaliku või kalda suunas, - triiv jääs madaliku poole, - rooli või sõukruvi vigastused jääs või tormis. c) Laeva võib madalikule juhtida meelega laeva ja lasti päästmise eesmärgil. d) Väheuuritud rajoonides võib 20 m isobaadi taga esineda kaardil näidatust tunduvalt väiksemaid sügavusi, seepärast tuleb: - kurss maha panna küllalt kaugel kaldast ja ohtudest, - kanalites ja kitsustes hoolega jälgida laeva liikumist, et pöörete sooritamisel mitte väljuda faarvaatri piirest, - kanalites ja madalvees tuleb arvestada juhitavuse halvenemist, madaliku- ja kaldaefekti ning interaktsiooni mõju, - tunda ja arvesse võtta oma laeva inertsomadusi,
annaabi.ee 
