ISLAM Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Islam (tõlkes alistumine) koosneb: usk + praktika + meelsus. Islam tekkis Araabia poolsaarel palvekeskuses Mekas. Islami kogukond jaguneb laias laastus: sunniidid (80% islamiusulistest), siiidid (algselt oli tegu poliitilise parteiga) ja sufid (müstikute koolkond). Islami pühakiri on Koraan (araabia keele kauneim pärl, kirja pandud riimproosas), mis määrab ära inimese kohustuslikud teod, soovitavad teod, neutraalsed teod, mittesoovitavad teod ja keelatud teod. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas. Islami pühamaja on mosee. Islamiusul on 1, 3 miljardit järgijat üle maailma. Muhamedi elu ja tegevus. Islam on maailmareligioonidest noorim,
Ristisjad (phjused,vljakuulutamine,tpsemalt 1.3 ristisda,mju euroopale) PHA SDA Kristlik petus keelab tappa.Ometi oli Rooma riigi languse jrel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise taleermaa.Kust tekkis mte, et verevalamine usu nimel on ilis ja meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi revaks sa Btsantsi valitsejaid.Imperaator
kiriku tähtpäeva: suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, nelipühade 1. püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kusjuures riigi ametlikke pühasid, mis on otseselt riigi tekkimisega seotud, on vaid kaks, ülejäänud kaks on Euroopa kultuuriruumi tähtpäevad. Riiklikest tähtpäevadest on luterlik kolmekuningapäev. Seega diskrimineeritud on need õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi, kõnelemata maausulistest, taarausulistest, islamiusulistest jm, kellel on hoopis teised usulised tähtpäevad. On olukord, kus usu poolest n-ö "riigikiriku"-väline perekond ei saa omadel pühadel koolist või töölt vaba päeva, et kombeid võrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku kiriku rahvas. Tooks vaid võrdluseks siinkohal Jaapani konstitutsiooni, kus § 20 on usuvabadus määratud järgmiselt: 1. Kõigile garanteeritakse usuvabadus. 2. Mitte ükski religioosne organisatsioon ei pea saama riigilt mingeid privileege ja ei saa
· Megakirikud Kobarkirikud? · 7 surmapattu Alpus/uhkus Omandihimu/ahnus Kiim/iharus Kadedus Õgardlus/aplus Vihapidamine/viha Tujutus/tusk · 7 voorust Mõistlikkus (Tarkus) Mõõdukus Meelekindlus (Vaprus) Õiglus Usk Lootus Armastus (Halastus) Islam Eripalgeline islami · maailm araablased umbes 20% islamiusulistest · Piirkondlikud eripärad islami tõlgendamises ja tavades · Sekulaarne islam, kultuuri-islam · Islam - alistumine · muslim (moslem) · Salam - peace be upon you · Allah Prohvetid · Prohvet Muhamed (Muhammad) (u 570-632) · Hadidza tema naine · 622 lahkumine Mekast Mediinasse (hidzra), islami ajaarvamise algus · Jumala Sõna vahendaja - Koraan · Prohvetite pitser · Araablaste ühendaja Islami kogukonna (umma) rajaja
Võeti üle toitumisharjumused nuga. Hakati aina rohkem tahtma idamaalisi luksusi. Lõhe islandi ja kristliku maailma vahel kasvas. Kristlik õpetus keelab tappa. Ometi oli Rooma riigi languse järel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis mõte, et verevalamine usu nimel on õilis ja jumalale meelepärane, selle üle on palju vaieldud. Mittekristlaste tapmist hakkasid esimesena õigustama Pürenee poolsaare rahvad, kellel tuli võidelda islamiusulistest sissetungijatega. Olukord muutus pärast seda, kui 1071. aastal vallutasid türgi keelt kõnelevad seldzukid Väike-Aasia ja püha linna Jeruusalemma. Islami ja ristiusu tasakaal oli järsult rikutud. Varem olid islamiusulised Euroopast tulnud palveränduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nüüd aga olid ristiusu pühapaigad kristlastele suletud. Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios 1. pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole