tagajärjele. Kui nähtuste vahel ei ole vältimatut seost, siis on tegu lihtsalt nähtuste järjestikuse avaldumisega. Põhjuslik seos peab olema tuvastatud selliselt, et oleks võimalik väita, et kahju jääb tekkimata, kui isik ei oleks õigusvastasel viisil käitunud.17 Lisaks eeltoodule kuulub ka süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka ka eriline isikutunnus. Seadusandja ei ole erilist isikutunnust arvanud objektiivsete tunnuste loetelusse, kuid eriline isikutunnus objektiivseks tunnuseks juhtudel, kui eriosa koosseis näeb seda ette. Siinkohal on oluliseks märksõnaks, et üksnes siis, kui on tegemist erilise isikutunnusega isikut eeldava koosseisuga ( ametiisik, sünnitav naine vms). Erilist isikutunnust nõudvatest koosseisudest tuleb eristada nn omakäelisi delikte ( nt mootorsõiduki juhtimine joobnult, vanglast põgenemine.18
pidevas realiseerimises, nt ebaseaduslik vabaduse võtmine. Pidevalt realiseerib vältavat koosseisu, kuig paneb toime üheainsa süüteo, see algab hetkega, mil isik hakkab oma kohustust rikkuma või astub keelust üle ning lõppeb teo faktilise lõppemisega. Seisundidelikt – luuakse teatud olukord ehk seisund, kuid süüdlane ie hoia seisundit oma kontrolli all ning seisund ise ei ole süüteokoosseisu osa. Erisubjektiga koosseis ehk eridelikt on selline, kus tegija eriline isikutunnust avaldub teatavates füüsilistes (rase naine), õigulikes (ametnik) vm tunnustes. Ehtne on selline koosseis, mida saab realiseerida ainult vastav isik (erisubjekt). Mitteehtne erisüütegu on selline, mida on modifitseeritud erisüüteona (§ 291). Kohustusdelikt Omakäeline ehk endasüütegu on selline koosseis, mille ebaõigus saab realiseeruda ainult teatud subjekti enda teoga. Isik saab täita koosseisu ainult ise
teooriat ja muidki teoreetilisi lähtekohti. Modaliteedid Kirjeldavad olukorda milles tegu koosseisupäraselt peab aset leidma. (aeg,koht,teo vahend,teo viis,moodus jne.) Need on vajalikud tuvastada sel juhul kui dispositsioonis on need vajalikud. Subjektiivse iseloomu eritunnused Seadusandja ei vaatle igasugu subjekti vaid eritunnusega.See peab olema isik kes kes omab teatud erilisi isikutunnuseid.Need võivad olla seotud tööga,kogemustega,sooga jne. Kurjategiate ring selliste erilist isikutunnust nõudvate deliktide puhul määratakse läbi teo toimepaneku aja,koha ja viisi kaudu.Erilised isikutunnused võivad olla kirjeldatud ka subjektiivsetes tunnustes kui nad tähistavad motiivi või eesmärki. Teo objekt Konkreetseid välismaailma osi millele koosseisupärane tegevus on suunatud nim.teo objektiks.Teo objektidena tulevad kõne alla kehalised ja mittekehalised (elekter,gaas,soojus)esemed. KarS i järgi on olemas süüteo koosseise mille puhul süüteo objekte ei eksisteeri.
ja tagajärje vahel. 3.2.4. Teoobjekt Konkreetseid välismaailma osi, millele koosseisupärane tegevus on suunatud, nimetatakse teoobjektiks. Teoobjektidena tulevad kõne alla kehalised välismaailma osad, aga ka mittekehalised esemed. On olemas aga ka süüteokoosseise, mille puhul teoobjekt ei eksisteeri. Tegemist on tegevusdeliktidega, nagu nt kuriteost mitteteatamine. Samas võib ka teoobjekt olla lähemalt kindlaksmääratud. 3.2.5. Eriline isikutunnus Erilist isikutunnust nõudvatest koosseisudest tuleb eristada nn omakäelisi delikte, mille puhul kaastäideviimine ja vahendlik täideviimine on välistatud või piiratud. Omakäeline delikt on nt vahi alt põgenemine (§ 328). Tuleb aga tähele panna, et erilised isikutunnused võivad olla kirjeldatud ka subjektiivses koosseisus, nt siis kui need tähistavad mingisugust koosseisupärast motiivi või eesmärki. 3.3. Süüteo subjektiivne koosseis
annaabi.ee 
