,ühe meh arngulugu areng kevadest sügisesse. Ristikivi-sündinud läänemaal,paadremavallas,käinud tartu ülikoolis,püsiv elukoht stockholmis,suri seal 1977,,kirjutas oma romaanid triloogiatena(ainulaadne eesti kirjandus)suurim eesti eepik,kõrge vaimukultuur ja loomingu filodoofia,,detaile ei rakenda,tema lasteraamatud on kirjuatud looma,linnu loo vormis,tervikuna kõneleb tõsidusest ja nõudlikusest(Tallinna triloogia(tuli ja raud, õige mehe koda))perekonna romaan põimub isikuromaaniga. Siuri(1917-1919) Gailit,semper,under,visnapuu,adson,tuglas, tähts oli elustada vaibunud eestikirjandust,esile tõusid mitmed head kirjanikud, arendasid armastus ja looduslüürikat, tähtis oma loova vaimu avaldamine,uus romantiline stilisatsioon. Tarapita(1921)adson,alle,barbarus,kivikas kärner,semper,suits,tassa,tuglas,under, subjektiivsed tunded asendusid avaramatega,tõusis esile väärilisena,analüüsiv,eneseküllane,meelerõõm asendus mõttelemisega,üldistavmõte
oma elavast hingusest.Ta jätkas teadlikult eesti proosastiili traditsioone. Ristikivi on huumorilembeline ja tema stiilile lisab kordumatust tobe v kohtlane nali. Tallinna triloogia Ilmus Eestis. Koosn 3st romaanist: ,,Tuli ja raud"(1938), ,,Võõras majas" e ,,Õige mehe koda"(1940) ja ,,Rohtaed"()1942). Romaane ühendab tegevuspaik ja aeg(Tallinn XIX saj lõpust 1930.aastateni).Antakse sissevaade 3me ühiskonnakihi kujunemisprotsessi.Perekonnaromaan põimub isikuromaaniga,taustaks olustikukujutus."Tuli ja raud"räägib noorest talusulasest Jüri Säävlist,kellest saab tehasetööline.Tema iseaalidele ei jätku aga tööliskeskkonnas eluruumi.Ta on sügava eneseväärikusega inimene."Õige mehe koda"peategelane Jakob Kadarik on II põlve tallinlane,pärit käsitööliste perest.Saab tööle kaubamajja kus lõpuks on omanik.On visa,usin ja kaval.Pärast äri- ja perekondlikke katastroofe asub Jakob elama samasse agulimajja,kust ta romaani algul lahkus
suvi" romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanizanri konventsioonidega. 11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917 - 44 (August Mälk jt). Ajalooline romaan. Mait Metsanurga "Ümera jõel" romantilise ajaloo traditsioon eestlaste pealejäämine. Võimalikult realistlik pilt, sündmuste kulg ei erine Läti Henriku kroonikast. Pole tegemist panoraamse, vaid isikuromaaniga. Ajalooline romaan eriti 1930. Loogilisel kohal. Romantilise diskursi põhiteljeks rahvusliku identiteedi kinnitamine. Albert Kivika "Nimed marmortahvlil" realistlik romaan vabadussõjast, raamatul oli heroilise võitluse aura. Ei kujuta õilsat võitlust, vaid kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejatel olid. Tõsirealistlik romaan. AUGUST MÄLK (1900 1987) Raimond Kolk, August Mälk (1964) Aarne Vinkel, August Mälk (1993) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri - mereromaan
1934. aastal ilmusid ajaloolised romaanid: Mait Metsanurga ,,Ümbera jõel" ja August Mälgu ,,Surnud majad". Ajalooline romantika õitseaeg, kirjutati läbi kogu lähem ja kaugem ajalugu. Kõrvale jäeti realistlik kujutamislaad ja hakati looma romantilisi kujutluspilte eestlaste minevikust. ,,Ümbera jõel" on selle suuna kujukaks eisndajaks. Autor püüab siiski anda ajastust ja muistsetest eestlastest võimalikult realistliku pildi. Tegemist pole panoraamse ajakäsitlusega, vaid pigem isikuromaaniga. Ajalooline romaan 1930ndate kontekstis asub loogiliselt loomulikul kohal. Tema romantilise diskursi põhiteljeks oli rahvusliku identiteedi kinnistamine: kodutütarde ja noorkotkaste liikumine. Sellisena oli ajalooline romaan kooskõlas tollal valitseva mõtteviisiga. Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" (1936) kõige realislikum romaan vabadussõjast. Romaani kohale kerkis heroilise võitluse aura, see pidi kujutama midagi suurt ja ülevat, looma