Tartu Ülikool Isikunimed eesti fraseoloogias Referaat Koostaja Juhendaja Tartu 2009 2 Sisukord 1. Fraseologismidest üldiselt........................................................................................4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias..........................................................................5 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur........................................................................5 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine...............................................................6 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid............................................................7 Kokkuvõte...................................
mõiste väljendamiseks ilma teisi sõnu Kasutamata, nimetatakse kategoremaatiliseks (categorematic word). Sõna, mida saab mõiste väljendamiseks kasutada üksnes koos mingi teise sõnaga, nimetatakse sünkategoremaatiliseks (syncategorematic word). Kategoremaatilised on nimisõnad (substantive), asesõnad (pronoun), omadussõnad (adjective) ja kesksõnad (participle). Kaks viimast saavad üldjuhul olla väites vaid predikaadi rollis. Kui nad esinevad subjektina, tuleb neile juurde mõelda nimisõna, mis on lausest välja jäänud. Nt inimene (nimisõna), tema (asesõna), valge (omadussõna), kahtlev (kesksõna). Allpool näeme, et kaht viimast subjektina kasutades märkame väljajättu ja peame sageli selguse mõttes juurde lisama nimisõna, võttes selle kontekstist või juurdemõeldavast kontekstist, nt ,,kahtlev" vajab enda kõrvale nimisõna, olgu see siis ,,inimene", ,,kohtunik" või ,,hobune". Määrsõnad (adverb), kaassõnad ehk ees- või tagasõnad
mõiste väljendamiseks ilma teisi sõnu Kasutamata, nimetatakse kategoremaatiliseks (categorematic word). Sõna, mida saab mõiste väljendamiseks kasutada üksnes koos mingi teise sõnaga, nimetatakse sünkategoremaatiliseks (syncategorematic word). Kategoremaatilised on nimisõnad (substantive), asesõnad (pronoun), omadussõnad (adjective) ja kesksõnad (participle). Kaks viimast saavad üldjuhul olla väites vaid predikaadi rollis. Kui nad esinevad subjektina, tuleb neile juurde mõelda nimisõna, mis on lausest välja jäänud. Nt inimene (nimisõna), tema (asesõna), valge (omadussõna), kahtlev (kesksõna). Allpool näeme, et kaht viimast subjektina kasutades märkame väljajättu ja peame sageli selguse mõttes juurde lisama nimisõna, võttes selle kontekstist või juurdemõeldavast kontekstist, nt ,,kahtlev" vajab enda kõrvale nimisõna, olgu see siis ,,inimene", ,,kohtunik" või ,,hobune". Määrsõnad (adverb), kaassõnad ehk ees- või tagasõnad